Tule- ja veeõnnetused nõudsid aastaga 86 inimese elu

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kaspar Pokk / Kanal 2

Möödunud aastal hukkus Eestis tulekahjudes 48 inimest ehk kuus inimest vähem kui 2014. aastal, veeõnnetustes kaotas aastaga elu 38 inimest ehk 30 inimest tunamullusest vähem.

Päästeameti arendusosakonna analüütiku Helina Uku sõnul oli möödunud aastal Eestis 42 tulekahju, kus hukkus kokku 48 inimest. Kaks põlengut nõudsid seejuures kolme ja kaks kahe inimese elu. 2014. aastal hukkus 40 tulekahjus 54 inimest.

Esialgsetel andmetel hukkus mullu kõige enam ehk 20 inimest hooletu suitsetamise tagajärjel, neist 15 suitsetasid voodis, diivanil või tugitoolis. Hooletu lahtise tule kasutamine nõudis 10 inimese elu, neist kuus hukkusid küünlast alguse saanud tulekahjus ja kokku kaheksa viibisid elektrita eluruumis.

Elektripaigaldistest või -seadmetest alguse saanud põlengutes hukkus kuus inimest, neist kaks elektrijuhtmete lühise tõttu, samuti hukkusid inimesed tulekahjudes, mis said alguse rösterist, seina- ja laualambist ning elektrisoojenduskotist. «Kuigi enamasti hukkuvad inimesed hoonetulekahjudes, siis käesoleval kevadel hukkus üks eakas inimene põllul kulupõletamise tagajärjel ning teine eakas inimene haagissuvilas,» ütles analüütik.

Tema sõnul hukkus 19 inimest hoones, kus puudus suitsuandur, ja 10 inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, kuid laest alla võetud või ilma toiteallikata. «Neljal sündmuspaigal, kus hukkus kokku kuus inimest, oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud – sellistel sündmustel jäi andur tulekoldest mitme ruumi kaugusele ja seetõttu ei teavitanud õnnetusest õigeaegselt. Ühel korral ei jõudnud üksi elav vanainimene koldesse tule süütamise käigus riiete süttides ise piisavalt kiiresti abi kutsuda ja hajaasustuses elades ei kuuldud ka anduri märguannet,» rääkis Uku.

Möödunud aastal tules hukkunutest üle poole ehk 28 inimest olid vanemad kui 60 eluaastat. Hukkunute hulgas oli ka kaks alla seitsmeaastast last, kes hukkusid ühes põlengus koos emaga. «2015. aastal oli hukkunute hulgas märgatavalt suur naiste osakaal – neid oli 17 ehk 35 protsenti. Kolmel eelneval aastal moodustasid naised hukkunutest ligikaudu veerandi,» ütles Uku.

Alkoholijoobes oli päästeameti esialgsetel andmetel 28 tules hukkunud inimest, puudega inimesi, kes vajasid toimetulekul kõrvalist abi, oli hukkunute seas teadaolevalt 14.

Veeõnnetustes kaotas lõppenud aastal elu 38 inimest, neist 14 suvekuudel ehk juunist augustini. 2014. aastal uppus Eestis 68 inimest, neist suvel 31.

Uku sõnul uppus 11 inimest möödunud aastal jõgedes ja 10 meres, kolm inimest vannis ja üks veekeskuse basseinis. Uppunutest 12 inimest olid vanemad kui 60 aastat. Naisi oli uppunute hulgas seitse, samuti uppus suvel kaks 10-aastast last ning neid päästma läinud kaks meest.

Päästeameti andmetel tegeles 10 inimest enne uppumist suplemisega, neist kaheksa suvekuudel, ning seitse inimest kalastas. Seejuures ei kasutanud ükski uppunud kalamees Uku sõnul turvavarustust. Samuti uppus viis veesõiduki ehk mootor- või aerupaadi, jahi või kajakiga veekogul viibinud inimest, kellest vaid üks kasutas turvavarustust.

Uku sõnul oli veeõnnetuses uppunud inimestest kümnel teadaolevalt probleeme tervisega. Alkoholi- või narkojoobes oli esialgsetel andmetel üheksa inimest ehk pea iga neljas uppunu, eelnevatel aastatel on joobes olnud keskmiselt pool veeõnnetustes hukkunud inimestest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles