Bussiliinide kasutatavus tuleb üksipulgi läbi uurida
Juhtkiri: väljasuretamine?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljudes maakohtades pole ammu enam kooli ega lasteaeda, kauplus ja postkontorgi on uksed sulgenud. Hiljuti selgus, et kokkuhoiu mõttes lõpetab riik pensionide kojukande ning raha järel tuleb mõnes kohas käia enam kui 15 kilomeetri kaugusel pangakontoris. Nüüd, nagu musta stsenaariumi järgi võib juhtuda, sunnib dotatsiooniraha nappus järgmisel aastal võib-olla sulgema 30 protsenti maakonnaliinidest. Võib küsida, kas tegemist on Eesti maaelu väljasuretamisega?
Kui tänavu kulutab riik bussiliikluse doteerimisele 268 miljonit krooni, siis tuleva aasta riigieelarveprojekt näeb ette bussitoetusi 238 miljonit krooni ehk praegusestki
12 protsenti vähem. Samal ajal kulud bussiliinide ja busside ülalpidamiseks tõusevad ning nii olekski tegelikult järgmiseks aastaks tarvis ligikaudu 429 miljonit krooni.
Pärnu maavalitsuse transpordinõunik Avo Rahu ütleb, et kui toetussummad jäävad kavandatud suurusesse, tuleks näiteks Pärnumaal vähendada liinide mahtu
40 protsendi võrra. Märtsist juulini kõik liinid isiklikult läbi sõitnud ametnik nägi toona võimalust tõmmata mahtu kõigest kahe protsendi võrra koomale. Selle ametniku ülevaateretkest peaksid kõik maa- või isegi vallavalitsused eeskuju võtma.
Pole mingi saladus, et on vedajaid, kes elatuvadki dotatsioonist. Kui riik raha juurde ei anna, nad omadega välja ei tule ja lõpetavad tegevuse. Kuid kas riiki esindavad maavalitsused ikkagi teavad täpselt, kui põhjendatud kõik dotatsiooniküsimised on?
Liin liini haaval läbisõitmine ja kasutusest ülevaate loomine – mööngem, see on suur töö – võimaldaks praegust bussiliiklust ehk veelgi optimaalsemaks muuta. Kas peab mõnel liinil sõitma ilmtingimata 40-kohaline suur buss, kui reisijaid on vaid paar-kolm? Detailne ülevaade annab võimaluse planeerida, mis ajal kui palju inimesi sõita soovib. Nii saaks bussi suurust ja reiside tihedust paremini planeerida.
Teine võimalus oleks muidugi nn vallabussiringide käimapanek. Aga sellele riik just loodabki, et kohalikud omavalitsused transporditeenuse osutamise enda õlule võtaks. Kuid kuna valdadegi eelarveid koomale tõmmatakse, on vähe lootust, et selline teenus laialt levinuks võib saada.
Nii justkui jääkski üle vaid see, et kui riik raha ei anna, tõusevad piletihinnad, Harjumaal mõnel liinil hinnanguliselt isegi 80 protsenti, või suletakse liinid hoopis. Kannatajateks peamiselt lapsed ja vanurid, töölkäijad kasutavad autot.
Selge, et bussiliiklus hõreneb, ent tänu täpsele ülevaatele inimeste vajadustest ja selle transpordiliigi kasutajate hulgast, saaks ka vähese raha eest sõidud sõidetud.