/nginx/o/2010/05/14/367463t1he272.jpg)
Eesti Tööandjate Keskliit ei nõustu Eesti Üliõpilaskondade Liidu ettepanekuga siduda kõrghariduse rahastamine 2 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Tööandjate keskliit: kõrghariduse rahastamise sidumine SKTga on lühinägelik
/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
22. november 2010, 14:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«SKT on ajas pidevalt muutuv statistiline suurus, millel ei ole tudengite arvuga mitte mingisugust loogilist seost,» märkis keskliidu juhataja Tarmo Kriis. «Kõrghariduskulude sidumine SKTga muudab selle ainult pideva poliitilise võitluse tandriks.»
Kriisi sõnul tooks üliõpilaste ettepanek kaasa maksukoormuse kasvu, samas aga sunniks SKT langus peale rasked kärpeotsused, mis samuti ei teeni tudengite huve.
Nii tudengite kui ka kõrgkoolide huvides peaks olema võimalikult autonoomne rahastamismudel, kus riigi osa piirduks ainult üliõpilaste sotsiaalsete garantiide tagamisega. Tudengite kanda võiksid jääda õppemaksud, mille tasumist riik ja kõrgkoolid toetaksid ainult õppekulude rahastamiseks võetud õppelaenude käendamise kaudu. Juhul, kui kõrghariduse omandanud isikud töötavad pärast kõrgkooli lõpetamist Eestis, võiks riik kaaluda nende võetud õppelaenude osalist kustutamist.
Tööandjate keskliit toetab õppemaksude sisseseadmisel EÜLi ettepanekut lõpetada haridusse tehtavatelt kulutustelt ja investeeringutelt erisoodustusmaksu kogumine, kuna see suurendaks erasektori panust kõrghariduse rahastamisse.
Eesti Tööandjate Keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.