Eesti allkirjastab reedel Norraga toetussoomukite kerede hankelepingu, millega ostetakse 35 lahingumasina CV90 keret.
Eesti soetab sõbralikult riigilt 35 toetussoomuki keret (2)
4. jaanuar 2016, 17:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks soetatakse kaks DTV (ingl. k driver training vehicle – toim) masinat ehk juhtide koolitamiseks mõeldud masinat. Tehingu maksumus on umbes 635 000 eurot, millele lisandub soomukite transpordikulu. Masinad jõuavad Eestisse selle ja järgmise aasta jooksul.
Norras asuvad soomukid tulevad Eestisse täpselt sellisena nagu need seal praegu seisavad, ümber hakatakse neid ehitama alles pärast siia jõudmist, modifitseerimist võidakse teostada ka mõnes teises riigis. Eestile müüdavad soomukid on umbes 14 aastat vanad.
«Me oleme saanud väga head varustust healt sõbralikult riigilt.
Suuremahuline ümberehitus ise läheb maksma kordades rohkem kui Norrast hangitud kered, hind selgub hanke käigus. Kogu soomusmanöövervõime arendamiseks on ette nähtud 180 miljonit eurot.
Toetussoomukite ülesandeks on tagada ja toetada jalaväe lahingumasinate tegevust lahinguväljal. Toetussoomukite rolliks võib olla näiteks meditsiiniline evakuatsioon, kaudtuletoetus, õhutõrje, side, logistika jms. Masinad lähevad 1. jalaväebrigaadi koosseisus olevale Scoutspataljonile.
Kokku hakkab kaitseväes olema kümme erinevat sorti toetusmasinat: juhtimispunkti soomukid, 120 mm miinipilduja soomukid, miinipildujate tulejuhtimise soomukid, logistiline toetus nagu miinipildujate laskemoona transport, transportöörid ja evakuatsioonimasinad. Kogu masinapark peaks olema väljaehitatud aastaks 2019.
Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe ütles, et seesugust üleliigset varustust ei ole just väga palju maailmas saadaval. «Kui me põhimasinana ostame CV90, siis me vaatasime ringi, kus sarnaseid masinaid veel on saada. Riikide arv, kes CV90 kasutab, ei ole väga suur,» lausus ta ja loetles üles Põhjamaad, Šveitsi, Taani ja Hollandi.
Pärnamäe selgitas, et kuna tegu on riik-riigile tehinguga, siis on see ka poliitiline tehing, mistõttu on toetussoomukite kerede hind olematu. «Me oleme saanud väga head varustust healt sõbralikult riigilt,» ütles ta.
Norra ise on oma CV90 masinaparki ümber ehitamas. Norrakad uuendavad suure raha eest masinad analoogplatvormilt digitaalplatvormile, seda just torni ja tulejuhtimise osas. Kokku võtsid nad maha 70 soomuki kered.
Soomukite CV90 ostmine Norra Kuningriigilt on osa riigikaitse arengukavas 2013–2022 kirjeldatud võimetest, mida kaitseministeerium arendab. Arengukava järgi hangitakse muu hulgas tankitõrjerelvastust. Mullu soetati umbes 40 miljoni euro eest 80 Javelini laskeseadeldist, millest osa on ka Eestisse jõudnud. Soomusmanöövervõime arendamises on ette nähtud ka lahingutankid ja liikursuurtükid.
2014. aastal ostis Eesti Hollandilt 44 jalaväelahingumasinat C90, samuti kaks pioneeritanki, sillatanki ja äraveotanki. Need masinad jõuavad Tapale selle aasta neljandas kvartalis.