Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher kinnitas möödunud aasta siseturvalisuse ülevaadet andes, et neile on teada, mis juhtus uusaastaööl Kölnis ja teistes riikides ning märkis, et PPA on õppinud aina paremini vahet tegema sõjapõgenikel ja kahtlase taustaga Euroopasse rändavatel isikutel.
Vaher kinnitas tänasel pressikonverentsil, et mõnedes araabia maades esinev nähtus, mida tuntakse nime all taharrush gamea (mis tähendab kollektiivset ahistamist), kus avalikus ruumis ahistatakse ühiselt naisi, on politseile teada.
«See, et on olemas selline n-ö «mäng» või võistlus, seda me teame. See on seotud kogukondadega, kus selle kultuuri järgijaid on palju ja see saab tekkida siis, kui seda massi on palju,» kommenteeris Vaher Postimehele.
Kuigi peadirektori sõnul vastab tõele, et Kölnis oli uusaastaööl kõnealusel väljakul äsja pagulase staatuse saanud või vastava taotluse esitanud isikuid, olid nemad rünnakutes siiski pigem n-ö järel sörkijad. «Need nähtused tekivad üldiselt teise või kolmanda põlvkonna immigrantide ellu kutsutud «mängude» kaudu,» selgitas Vaher ja lisas: «Meie teada toimuvad need eestvedamised spontaanselt. See eeldab suurt massi selle kultuuri toetajaid, kes selles osaleda tahavad.»
Vaher toonitas, et Eestis selliseid nähtusi ei ole ning siin on selliste rünnakute korraldamine väga keeruline. Saksa politsei tööd, mida antud olukorras tehti või tegemata jäeti, Vaher kommenteerima ei hakanud.
Europoli andmetel moodustavad kahtlase või teadmata taustaga isikud umbes 15-20 protsenti Euroopasse sisenevatest põgenikest.
Vaher rääkis, et kui möödunud aasta lõpus politseiüksused ESTPOL1 ja ESTPOL2 Sloveenia poole teele asusid, siis oli üks nende eesmärke õppida, kuidas teha piiril kindlaks tõelised sõjapõgenikud. Teada on, et kurjategijad kasutavad ära võimalust pääseda koos teiste sõjapõgenikega Euroopasse.
«Hea kolleeg Toomas Malva (politseiüksuse ESTPOL1 juht – toim) näitas väga hästi, et kui piiri peal tuleb vastu mees, kes tõstab oma püksitaskud välja ja käed üles ning näitab, et on puhas, siis tegelikult tähendab see vanglažargooni järgi seda, et inimene tulebki piirile niimoodi, et tema kohta ei tea keegi mitte midagi,» näitlikustas Vaher olukorda ise jäljendades.
PPA peadirektor tõdes, et liikmesriikide kontroll põgenike üle on olnud väga väike. Nii pole ka näiteks Sloveenias, kus tehakse tihti ära esimene taustatöö, andmebaasis kõigi ohtlike saabujate sõrmejälgi, DNAd jms. Siseminister Hanno Pevkur lisas, et seetõttu soovivad ka Euroopa Liidu liikmesriikide siseministrid andmebaaside ristkasutust, et andmed oleksid teistes riikides kättesaadavad.
PPA osales mullu rändekriisi ohjeldamiseks 14 erinevas riigis operatsioonidel.