Tänasel riigikogu õiguskomisjoni istungil arutati esmakordselt kriminaalmenetluse algatamise vajalikkust kadunud inimeste puhul.
Riigi peaprokurör: riik on teinud kõik endast oleneva kadunud Markkuse leidmiseks
19. jaanuar 2016, 16:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istungil osalesid riigi peaprokurör Lavly Perling, politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher ning justiitsministeeriumi, siseministeeriumi ja kadunud inimeste otsimisega tegeleva SA Kadunud esindajad.
Arutelu ajendiks oli mullu oktoobris kadunuks jäänud 17-aastase Markkuse juhtum. Sellest ajast peale on SA Kadunud juht Aare Rüütel rääkinud kriminaalmenetluse algatamise vajalikkusest kadunuks jäänud inimeste puhul.
Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles pärast kohtumist Postimehele, et tema ja PPA peadirektori Elmar Vaheri ülesanne oli anda ülevaade, millised on riigi võimalused ja võimekus kadunud inimeste otsimisel ning milliseid toiminguid nende leidmiseks rakendatakse.
«Meie põhisõnum on, et inimesi aitavad üles leida nende leidmiseks rakendatavad toimingud, mitte menetlus ise. Kas me nimetame seda menetlust, mida me inimeste otsimisel läbi viime, haldusmenetluseks või kriminaalmenetluseks, see pole siinkohal oluline,» rääkis Perling.
Ta kinnitas, et seadus annab politseile ja prokuratuurile laiad võimalused. «Seda küll, et seadust on detailides võimalik ikka ja jälle natuke paremaks muuta, aga põhiraamistik on meil olemas, ja selle raames me ka tegutseme,» märkis ta.
«Ka selle juhtumi puhul (Võrus kadunuks jäänud Markkuse juhtum - toim), mis oli ajendiks tänasele kogunemisele, saan kinnitada, et oleme teinud kõik endast oleneva,» rõhutas riigi peaprokurör. «Riigiprokurör vaatas tema toimiku läbi ja kinnitas, et siin pole kuriteole viitavaid tunnuseid ja seetõttu ei saa me ka kriminaalmenetlust alustada.»
Samas kinnitas ta, et kui tekib kahtlus, et Markkuse kadumise taga on siiski kuritegu, alustatakse ka kohe kriminaalmenetlust.
Nüüd peavad Perlingu sõnul parlamendiliikmed otsustama, kuidas edasi minna ning kas nad tahavad antud teemast detailsemat ülevaadet.
«Pean veel kindlasti ütlema, et riik peab tegema kõik endast oleneva, loomulikult, aga politseijuht avaldas ka tänu kõikidele vabatahtlikele, kes on aidanud Markkust otsida. Seda ei saa mitte kuidagi alahinnata. Kõige olulisem on teha kõik selleks, et ta üles leitaks ja et tema vanemad saaksid saamata jäänud vastused,» sõnas Perling.
Ta kinnitas veelkord, et kõik toimingud kadunud inimeste otsimiseks on hetkel piisavad ja olulisi muutusi ei ole vaja.
Markkuse kadumise kohta pole seni kriminaalmenetlust alustatud, sest poisi kadumise loos ei ole kuriteole viitavaid tunnuseid.
«Saime läbi oma juristi teada, et meie järjekordne avaldus algatada meie poja Markkuse kadumise suhtes kriminaalmenetlus, on tagasi lükatud,» kirjutas Markkuse ema möödunud nädalal Facebookis, väljendades nördimust, et politsei ei tee midagi tema leidmiseks.
PPA pressiesindaja Kerly Peitel kinnitas reedel Postimehele, et töö selle nimel jätkub, et kõiki versioone üle kontrollida ning noormehe võimalikku asukohta selgitada.
Aare Rüütel: kas ikka on tehtud kõik?
SA Kadunud juht Aare Rüütel väljendas pärast istungit heameelt, et selline arutelu täna esimest korda üldse toimus. «See tähendab, et asi liigub,» märkis ta.
«Samas mina oma lihtsameelsuses lootsin, et hakkame juba homme hommikul praktiseerima teatud kadumisjuhtumite puhul kriminaalmenetluse algatamist ja vaatame siis, kas on mõistlik seadust muuta. Ent politsei ja prokuratuuri seisukoht on hoopis teistsugune,» tõdes Rüütel. «Kui kinnitatakse, et me oleme teinud kõik, siis mina isana ja vabatahtliku organisatsiooni juhina küsiksin, kas ikka olete, sest tulemust ju ei ole. Järelikult tuleb teha midagi teisiti.»
Rüütel nentis, et kui mullu jäi kadunuks ja on siiani kadunud üle 40 inimese, siis kui kasvõi ühe kadumise taga on kuritegu, siis tähendab see vabaduse võtmist, tapmist ja kuriteo jälgede peitmist ja see on ohtlik. «Veelgi ohtlikum on see, kui riik arvab, et neid juhtumeid saab uurida väärteomenetluse raames,» tõdes ta.
Rüütel sõnas, et ideaalis võiks iga juhtumi puhul alustada kriminaalmenetlust. «Muidugi, kui inimene kaob omal tahtel, peaks kaasnema kohustus, et ta sellest näiteks kohalikule konstaablile teataks, et tema otsimiseks riigi raha ja ressurssi ei kulutataks,» lisas ta.
Ta selgitas, et kui kurjategijal õnnestub otseselt kuriteole viitavad jäljed peita, siis inimese teadmata kadunuks jäämisel kriminaalasja algatamiseks alus puudub.
«Sellisel juhul peaks menetleja sügavamalt arvestama kadumisjuhtumi ümber olevat infot, nagu kadunud inimese varasem käitumisprofiil, temaga viimati suhelnud isikute jutustustes esinevad vastuolud, sündmuskoha vaatlused elukohast ja viimasest viibimiskohast, maastikuotsingu tulemused, videosalvestised ning hindama kõike seda kogumis, vaadeldes seda kriminaalmenetluse alusesse puutuvana. Väidan, et seda loetelu kriminaalmenetluse algatamise alusena täna kadumisjuhtumi puhul menetleja poolt ei hinnata,» rääkis ta.
Eestis on aastas tema sõnul kuni kümmekond teadmata kadumise juhtumit, mille lahendamisel oleks vaja kasutada maksimaalseid menetlustoiminguid, kuid seadus ei anna võimalust kriminaaluurimise algatamiseks.
«Vajadus aastas kuni kümne kadumisjuhtumi põhjalikumaks uurimiseks on reaalselt olemas. Isegi kui nende juhtumite uurimisel selguks ainult üks kuriteo episood, siis kurjategija, kelle tegevust ja olemasolu menetlejad täna maksimaalsete vahenditega ei uuri, on üks ohtlikemaid meie ühiskonnas,» ütles Rüütel. «Me räägime sel juhul raskest isikuvastasest kuriteost, kus kurjategija võtab teiselt inimeselt tema tahte vastaselt vabaduse, millele järgneb kas inimkaubandus või tapmine koos kuriteo jälgede peitmisega.»
Ühe lahendusena võiks Rüütli sõnul juba täna hakata teatud konkreetsete kadumisjuhtumite menetluses praktiseerima olemasoleva haldusmenetluse asemel kriminaalmenetlust, et ka praktilise kogemuse kaudu saaks hinnata kriminaalmenetluse seaduse muudatuse vajadust.
Teise võimalusena võiks tema arvates kaaluda uue nn kadunud inimese otsimise seaduse loomise vajadust.
Heljo Pikhof: kui seaduste muutmine osutub vajalikuks, siis me seda ka teeme
Võimalike seadusemuudatuste osas küll täna otsust ei langetatud, kuid õiguskomisjon kinnitas, et jätkab selle teemaga tegelemist.
«Riik peab tegema kadumisjuhtumite lahendamiseks kõik, mis võimalik. Komisjon soovib saada selgust, kas tänane olukord ja tänased seadused on maksimaalselt head, et politsei saab teha ja on kohustatud tegema kõike, mis võimalik,» ütles õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. «Kui seaduste muutmine osutub vajalikuks, siis me seda ka teeme.»
Pikhofi sõnul tuli istungil kaalumisele politsei õiguste suurendamine tagaotsimise korral ehk näiteks politseile õiguse andmine krediidiasutustest pangakaartide kasutamise kohta päringuid teha ning samuti laiendada politsei õigusi kõneeristuste tegemisel.
Õiguskomisjon ootab kirjalikul kujul osapoolte ettepanekuid kadunud inimeste otsimise parandamiseks.