Eesti, Läti ja Leedu siseministrid ei nõustu Euroopa Komisjoni relvadirektiiviga
20. jaanuar 2016, 16:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riias täna kohtunud Eesti, Läti ja Leedu siseministrid tõdesid, et kuigi Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu sisaldab palju häid ettepanekuid, ei saa nõustuda algatusega, mis võib nõrgestada Balti riikide kaitsevalmidust.
Siseminister Hanno Pevkur ütles pärast kohtumist, et nii relvadirektiivi kui ka muude arutatud küsimuste osas on kolme riigi seisukohad väga sarnased. «Keegi meist ei ole valmis toetama Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis nõrgendaks riikide kaitsevalmidust,» märkis Pevkur.
Pevkur leidis, et tõsi on see, et riikidel peab olema kontroll inimeste käes olevate relvade üle, ent see ei tähenda, et ei peaks usaldama seaduskuulekaid inimesi. «Riikidele peab endile jääma õigus otsustada, milliseid ja kui palju relvi inimeste kasutusse lubatakse,» ütles ta.
Siseministeeriumi pressiesindaja Toomas Viks täpsustas Postimehele, et Balti riigid leiavad, et laiapõhjalise riigikaitse põhimõtet raskendab Euroopa Komisjoni ettepanekutest punkt, mis soovitab A-klassi kuuluvate relvade hulka lisada poolautomaatsed tulirelvad, mis on kohandatavad automaatseteks tulirelvadeks. Seega soovitas Euroopa Komisjon teatud poolautomaatsed tulirelvad tsiviilkäibest keelata.
Postimees on varem kirjutanud, et kokku moodustavad poolautomaatsed tulirelvad Eestis umbes 40 protsenti ametlikult tsiviilkäibes olevatest relvadest, valdavalt on need jahi- ja spordirelvad. Direktiivi muudatused peaksid hakkama kehtima kõikides riikides.
«Teatavaid poolautomaatseid tulirelvi saab kergesti kohandada automaattulirelvadeks ja see ohustab julgeolekut. Isegi kui tegemist ei ole kohandamisega A-klassi relvaks, võivad teatavad poolautomaatsed tulirelvad olla väga ohtlikud, kui need on laengute arvult suure võimsusega. Seepärast tuleks keelata niisuguste poolautomaatsete relvade tsiviilkasutus,» põhjendas Euroopa Komisjon.
Loe pikemalt:
Pevkur lisas, et muude teemadena olid arutlusel ka rändeküsimused, Euroopa ühise piirivalve idee ja kolme riigi koostöö siseturvalisuse valdkonnas.
Euroopa Komisjon tahab A-klassi relvade alla lisada järgmised punktid:
6. Automaattulirelvad, mis on kohandatud poolautomaatseteks tulirelvadeks.
7. Poolautomaatsed, automaattulirelvadega sarnanevad tulirelvad tsiviilkasutuseks.
8. Punktides 1–7 nimetatud tulirelvad (need on pärast laskekõlbmatuks muutmist).
A-klass – keelatud tulirelvad
1. Lahinguotstarbelised reaktiivmürsud ja laskeseadeldised.
2. Automaattulirelvad.
3. Mõne muu eseme kuju imiteerivad tulirelvad.
4. Läbistava toimega, lõhke- või süütelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid.
5. Püstolite ja revolvrite laieneva kuuliga laskemoon ja sellise laskemoona kuulid, välja arvatud nende relvade kasutamisõigust omavate isikute jahipidamis- või sportrelvade laskemoon.