Politsei- ja piirivalveametiga kolm aastat kohtus käinud albaanlane Almen ütles täna siseminister Hanno Pevkuri ja peaminister Taavi Rõivase sõnavõttu kommenteerides, et täna on tema jaoks ilus päev.
Albaanlane: täna on minu jaoks ilus päev!
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
28. jaanuar 2016, 14:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talle oli hommikul helistatud ka politsei- ja piirivalveametist ja öeldud, et ehkki varjupaigamenetlus on pooleli, tuleb kohe hakata taotlema välismaalaste seaduse alusel elamisluba töötamiseks.
Ka tööandja oli täna hommikul kinnitanud, et on igakülgselt abiks. «Meedia lahendas kümne minutiga probleemi, mida keegi pole kolm aastat suutnud lahendada,» ütles albaanlane.
Almeni tööandja on Egesten Metallehitused OÜ, mille esindaja Andrei Kree täitis täna hommikul vajalikud paberid, et Almen saaks hakata taotlema elamisluba töötamiseks. «Asjalik ja normaalne töömees on! Sellel mehel on lapsed, kes käivad Eesti koolis ja tahetakse ta välja saata,» ei suutnud Kree loo käiku uskuda.
Kõik ei haara tööpakkumistest
Kree on enda sõnul ka teistele Vao keskuse elanikele tööd pakkunud, kuid mitte kõik ei ole võimalusest haaranud.
Almen käis töötukassas kursustel, Egestenis praktikal ning on nüüd Kree sõnul mõned kuud ametlikult tööd teinud.
Vao keskuse juhatajale helistas täna hommikul ka siseminister Hanno Pevkur. «Pereisa on kinnitanud ka Vao keskuse juhile, et ta hakkab taotlema elamisluba ka töötamiseks ja veel täna hommikul oli vestlus Vao keskuse juhi ja pereema vahel ja oli selge, et see pere taotleb elamisluba ka töötamise alusel. See loomulikult ei lõpeta rahvusvahelise kaitse menetlust,» nentis siseminister Pevkur valitsuse pressikonverentsil.
Pevkuri sõnul vaadatakse rahvusvahelise kaitse menetlus ka läbi. Kui võimalik, tehakse otsused koos.
Almen ei ole seni elamisluba taotlenud, sest on oodanud ühe menetluse lõppemist. Ka ei ole ta kuigi pikalt oma ametit veel pidada jõudnud. «Seda menetleb samuti politsei, ma ei ole siiani aru saanud, mis on politsei probleem minuga,» oli Almen skeptiline ja osutas halduskohtu ja ringkonnakohtu otsusele.
Halduskohus otsustas, et PPA ei ole vaadanud varjupaigataotlust läbi erapooletult ega kontrollinud kõigi esitatud tõendite ja andmete õigsust; otsusest jääb mulje, et PPA on püüdnud leida põhjuseid, miks Almeni taotlus tagasi lükata.
«Kui menetlejale jäi midagi arusaamatuks, oleks võinud esitada täpsustavaid küsimusi, mitte tõlgendada seda kaebaja kahjuks. […] Tegemist on otsitud vastuoluga. […] Küsitlusel on kaebaja rääkinud kogu oma loo niisuguse üksikasjalikkuse ja loogilisusega, et ei ole põhjust teda kahtlustada selle väljamõtlemises. […] PPA on teinud uurimis- ja kaalutlemisvea ka kaebaja esitatud tõendite ja materjalide hindamisel,» olid halduskohtu etteheited politsei tööle.
Ringkonnakohus usub, et PPA on erapooletu, kuid nendib, et PPA on kõik kahtlused põhjendamatult tõlgendanud Almeni kahjuks.
«Vastuolude esinemine ei tähenda igal juhul ütluste ebaõigsust. Isik ei pruugi mõista, kui oluline on juba varjupaigataotluses ammendavalt ära näidata kõik varjupaiga taotlemise põhjused. Samuti on varjupaiga taotlemise ning selle taotlemist tinginud sündmuste vahel enamasti oluline ajavahe, mistõttu isiku mälestused võivad olla ebaselged ning moonutatud,» leidis ringkonnakohus.
Kohus: otsust ei tohiks teha kergekäeliselt
Samuti tõi kohus esile, et Almeni küsitluses osales korraga kaks tõlki. «Isegi kõigi osaliste parima tegutsemise korral on võimalikud erisused algselt öeldu ning kirjasaadu vahel. Neid erisusi ei pruugi kõrvaldada ka protokolli ülelugemine.»
Ringkonnakohus nõustus Almeniga, et tagakiusu ei tõenda vaid vahetud ründed kaebaja vastu. «Oluline on ka emotsionaalne tagakius, pidev hirm enda ja oma pere julgeoleku pärast. Arvestades asjaolu, et kaebaja oli juba kaotanud töö ning kandnud 2,5-aastast vanglakaristust, annab märku, et ähvardustesse ei saa suhtuda kergekäeliselt ning ähvardajatel on võimalused kaebajat «karistada». Üksnes ajafaktorile tuginedes ei saa tõsikindlalt väita, et kaebajat enam mingi oht ei ähvarda,» heitis politseile ette ringkonnakohus.