Kasvav küttimislimiit võib hunte ja ilveseid ohustada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
3. detsember 2010 00:35
Keskkonnaamet lubaks sel talvel lasta 200 hunti, kuid keskkonnateabekeskuse hinnangul väheneks sel juhul võsavillemite arv alla kriitilise piiri ja ellu jääks alla saja hundi. | FOTO: Hannes Saag
Keskkonnaamet lubaks jahimeestel mitu korda rohkem hunte ja ilveseid küttida. | FOTO: Hannes Saag

Jahimeeste survel tahab keskkonnaamet lubada hunte ja ilveseid praegusest mitu korda rohkem küttida, kuid keskkonnateabekeskuse hinnangul võib suurkiskjaid sel juhul Eesti metsadesse liiga vähe alles jääda.

«Arvestades möödunud talve raskete ilmastikuolude tõttu toimunud ulukite suurt suremust ja suurkiskjate tekitatud kahjustuste suurenemist koduloomadele, peame vajalikuks suurendada huntide küttimis­kvooti kuni 200 isendini ja ilveste kvooti 300 isendini,» teatas keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala kirjas keskkonnaministeeriumile.

Juba esimestel jahipäevadel kütiti neljas maakonnas selleks aastaks antud küttimismaht täis, kuid hunte olevat neis maakondades endiselt palju. Hunte lubati esialgu küttida kuni 85, tänaseks on otsa leidnud juba 33 hallivatimeest.

Erinev statistika

«Jahtide käigus nähtud huntide arv ulatub Eestis kuni 370 isendini,» märkis Kala. «Suurkiskjate ohjamis- ja kaitsekorralduskava aga näeb ette 100–150 isendit, seega ületab huntide arvukus 2,5-kordselt kavas ettenähtud arvukuse.»

Kaitsekorralduskava näeb ilvese arvukuseks ette 600–900 isendit, kuid tänavuse loenduse käigus loendasid jahipiirkondade kasutajad ligi 1800 ilvest. Kellele see häda teeb, kui meie metsades müttab nii palju hunte ja ilveseid?

«Kui 2009. aastal esitati 52 nõuet hundi ja ilvese tekitatud kahjude hüvitamiseks ja kompensatsiooniks maksti 575 000 krooni, siis tänavu on esitatud kahjunõudeid 115 ja summas 753 000 krooni,» põhjendas Kala. Nii on kahjustuste osakaal kasvanud 1,3 korda.

Keskkonnateabekeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil, kes kuulub küttimislimiite määravasse töörühma, möönis, et kui ilvese kahjustused on pea nullilähedased, siis huntide pahategude hulk olevat tõesti kasvanud. Need väljenduvad peamiselt lammaste ja vähemal määral veiste murdmises.

Tegelikult palju vähem

Muus osas Männil aga keskkonnaametiga ei nõustunud. Männil pakkus, et keskkonnaameti pöördumise taga on emotsioonid, mitte teaduslikud argumendid, ja emotsioone on üles kütnud jahimehed. Nimelt ei vastavat keskkonnaameti andmed suurkiskjate arvukusest mitte kuidagi tõele.

«Nad kasutavad kakskümmend aastat vana metoodikat. Keskkonnaamet küsis jahimeestelt arvamust ja siis liitis need arvud kokku,» kritiseeris Männil. «Nii ei saa teha, sest hundikarja territoorium hõlmab paljusid jahipiirkondi ja neid ka loendatakse paljudes piirkondades.»
Nii võib üht hunti loendada mitu korda. Ka keskkonnaameti pakutud 1800 ilvest olevat Männili hinnangul mitu korda suurem arv, kui neid tegelikult Eesti metsas on.

Näiteks 2009. aastal loendas keskkonnateabekeskus 26 hundi ja 126 ilvese pesakonda. Ühes hundipesakonnas võib jämedalt võttes olla kuus isendit. Ilvese pesakonnas on emane ja kaks kutsikat. Eraldi arvestusse lähevad üksikult ringi uitavad isased ja noorloomad.

Männili sõnul hundi limiiti siiski lähiajal suurendatakse, sest seda oli plaanis nagunii jagada kahes osas. Kui palju hunte veel lasta tohib, selgub hiljemalt 15. jaanuariks.

«Limiidi suurendamises 200 isendini ma kahtlen,» lausus Männil. «Sel juhul läheksime vastuollu suurkiskjate kaitsekorralduskavaga ehk kevadeks jääks Eestis järele alla saja hundi.» Ilvese limiit jääb aga suure tõenäosusega muutmata, kuigi täielikult Männil selle ülevaatamist siiski ei välistanud.

Juba sügisel alanud talveilmadest on jahimeestele olnud palju kasu. Männil rääkis, et praegune aeg on küttimiseks soodne, sest lumeolud on head ja samas pole lumi liiga sügav.
«Just sellepärast ongi paljude maakondade hundilimiidi esimene osa täis,» märkis Männil.

Näiteks Pärnumaal, Lääne-Virumaal ja Harjumaal lasti etteantud kvoodid ära esimese kuuga. Nii pole imekspandav, et jahimehed tahavad soodsat ilma ära kasutada ja veel küttida.

Hundijaht algas 1. novembril, ilvest tohib küttida 1. detsembrist. Metsas uitavatest oranži vestiga jahimeestest on mõlemal targem eemale hoida 28. veebruarini, mil jahihooaeg lõpeb.

Hundid ja ilvesed

Huntide arvukus ja küttimine:

2007    17 pesakonda*    kütiti 39 isendit

2008    32 pesakonda    kütiti 156 isendit

2009    26 pesakonda    kütiti 108 isendit

Ilveste arvukus ja küttimine:

2007    113 pesakonda*    kütiti 76 isendit

2008    28 pesakonda    kütiti 150 isendit

2009    126 pesakonda    kütiti 184 isendit

*) Ühes hundi pesakonnas on keskmiselt kuus isendit,

ilvese pesakonnas kuni kolm isendit.

Kahjude hüvitamine

2008

•    Hunt: hüvitati 45 taotlust summas 262 800 krooni

•    Ilves: hüvitati 3 taotlust summa 7700 krooni

2009

•    Hunt: hüvitati 45 taotlust summas 530 000 krooni

•    Ilves: hüvitati 5 taotlust summas 45 000 krooni

PS: Trendi suhtes ei maksa järeldusi teha, sest 2008. aastal ei olnud hüvitamise teave nii laialt levinud ja lambakasvatust oli vähem.

Allikad: keskkonnateabekeskus, keskkonnaamet

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL