Eesti õpilased parandasid PISA tulemuste kohta Euroopa võrdluses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aasta PISA testi tulemuste põhjal paranes Eesti õpilaste koht Euroopa võrdluses, kuid maailma edetabelis jäi koht samaks mis eelmisel korral.
Värskelt avaldatud PISA testi tulemuste poolest olid Eesti õpilased maailmas 13. kohal, Euroopas 5. kohal. Eelmisel korral, 2006. aastal sooritatud testis olid Eesti õpilased maailmas samuti 13. kohal, kuid Euroopas alles 8. kohal.
Eriti paistavad silma õpilaste paranenud tulemused funktsionaalses lugemises – keskmise tulemuse alusel olid Eesti õpilased selles eelmisel korral Euroopas 8. kohal, nüüd aga 5. kohal. Koht maailma edetabelis jäi ses osas samaks – 13.
Matemaatikas langesid tulemused Euroopas ühe koha võrra, 2006. aasta testis saavutati keskmine koht 6, seekord 7. Maailma mastaabis oli langemine isegi suurem – 14. kohalt 17-ndaks.
Loodusteadustes on Eesti õpilased Euroopa riikide hulgas jätkuvalt 2. kohal, kuid maailma võrdluses toimus kukkumine 5. kohalt 9. kohale.
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul võib PISA-uuringu tulemuste põhjal teha kolm suuremat järeldust: esiteks, et õpetajate kõrgemat palka eelistavad süsteemid kalduvad saama paremaid tulemusi.
Teiseks, et mida vähem segregeeritakse õpilasi nii sotsiaalmajandusliku tausta, käitumise kui võimekuse järgi, seda paremad tulemused.
Ning kolmandaks, et õpilaste klassikursuse kordamine ei paranda õpilaste tulemusi, pigem halvendab.
Õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuring PISA (Program for International Student Assessment) viidi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt läbi 2009. aasta aprillis. Uuringuga mõõdetakse põhihariduse omandamisel lõpusirgele jõudnud õpilaste teadmisi ja oskusi, mis on esmatähtsad täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonna elus.