Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

PISA-test: Eestis vähenes tippsooritajate arv

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kuidas andekad Eesti inimesed laiast maailmast koju tagasi tuua? | FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eesti üldine tulemuslikkus PISA-testi sooritamisel ei ole paranenud, vaid pigem langenud. Tippsooritajate ehk 5. ja 6. tasemel olevate õpilaste osakaal on rahvusvahelises võrdluses aga hoopiski vähenenud, selgub PISA-testi analüüsist.

Kui üleüldises võrdluses paigutus Eesti loodusteaduste valdkonnas riikide edetabelis viiendale kohale, siis targemate õpilaste osakaaluga jäime 14. kohale. Nimelt oli 5. ja 6. tasemel PISA-testi sooritanute osakaal tänavu 10,4 protsenti, kui 2006. aasta uuringus oli neid 11,5 protsenti.

«Tegelikult andekate osakaal oli suhteliselt väike 2006. aastal ja on sama väike ka praegu,» märkis PISA-testi koordinaator Eestis Gunda Tire. «2006. uuringus oli meil neid rohkem, sest siis oli uuringu põhivaldkond loodusteadused ning on näha, et Eesti lastel läheb selles paremini kui lugemisega. Tegelikult on aga osakaal väga sarnane ka praegu,» kinnitas ta.

Tire sõnul tuleb erinevus sellest, et eelmises uuringus osales 54 riiki ja nüüd 65, muuhulgas on lisandunud parimaid tulemusi saavutanud Shanghai ja Singapur. «Konkurents oli suurem, seetõttu kohtade võrdlus ei ole päris adekvaatne.» Ühe protsendi või mõne punktiga muutumine nii mahukas uuringus on tema sõnul normaalne.

Seda tõdeti küll, et Eestis on päris andekate osakaal väike, vaid 0,6 protsenti. «Samas, OECD-s on andekate osakaal ehk kõrgeima taseme saavutanute hulk 0,8 protsenti – see tähendab, et PISA-test eristab väga hästi. Kui meil oleks 20 protsenti andekaid, ei oleks järelikult test adekvaatne,» leidis Tire.

Tippsooritajaid oli vähem vene õppekeelega koolide õpilaste hulgas. Kõige enam oli tippsooritajaid eestikeelsete koolide poiste seas, kuid eelmise PISA uuringuga võrreldes oli sel korral tüdrukuid andekate hulgas rohkem.

Väga nõrku vähe

Riikide võrdluses paigutus Eesti loodusteaduste valdkonna saavutustasemete skaalal 5. kohale. Eesti hea koht on seletatav sellega, et enamik meie õpilastest on saavutanud baasoskuste taseme ning väga nõrku õpilasi on võrreldes teiste riikidega palju vähem.

Võrreldes eelmise uuringuga on siiski nõrkade ja väga nõrkade õpilaste osakaal populatsioonist tõusnud.

Kõige nõrgemate osas on Tire sõnul Eestis hea seis – neid, kes 1. tasemel, on väga vähe. «Näiteks Euroopa Liidu haridusindikaatoreid vaadates oleme kõik eesmärgid juba saavutanud. Näiteks, et 15-20 protsendini viia nende hulk, kes ei oska lugeda. See on  meil saavutatud.»

Tagasi üles