50-60-aastased hindavad enamasti, et neil on jäänud elada vähem aastaid, kui näitab statistika tõenäosus.
Uuring: vanemaealised alahindavad oma elada jäänud aastaid
2. veebruar 2016, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii oodatav eluiga sünnihetkel kui ka keskmine elada jäänud aastate arv vanuses 60 on Eestis alates 1990. aastate teisest poolest kiiresti kasvanud, selgub kogumikust «Pilk hallile alale. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks». Kui oodatav eluiga sünnihetkel on perioodil 2001-2014 tõusnud meestel 7 aastat (65,3 aastalt 72,3 aastani) ehk keskmiselt kuus kuud aasta kohta ja naistel 5 aastat (76,5 aastalt 81,5 aastani) ehk üle 4 kuu aasta kohta, siis keskmine elada jäänud aastate arv vanuses 60 keskis samal perioodil meestel 15,5 aastalt 18,2 aastani ja naistel 21,4 aastalt 24,2 aastani.
SHARE andmed näitavad, et kasvanud ei ole üksnes oodatav eluiga, vaid ka selle tõsiasja aktsepteerimine vanemaealiste seas. Kui 2011. aastal hindasid 50-59-aastased mehed tõenäosust olla 10 aasta pärast elus keskmiselt 55 protsendile (skaalal 0-100) ja sama vanuserühma naised 65 protsendile, siis 2013. aastaks olid sama vanuserühma keskmised hinnangud tõusnud meestel 62 ja naistel 72 protsendile. Seega hindavad vanemaealised oma elus püsimise perspektiive varasemast mõnevõrra positiivsemalt.
Samas, vaatamata elulemustõenäosust puudutavate subjektiivsete hinnangute paranemisele alahindab 50-70-aastaste vanuserühm siiski jätkuvalt oma tegelikult elada jäävaid aastaid. Statistikaameti andmetel oli 2013. aasta seisuga 50-aastastel meestel tegelik tõenäosus veel 10 aastat elada 90 protsenti, samas vanuses naistel isegi 96 protsenti. 60-aastastel meestel oli 10 aasta elulemuse tõenäosus 76, naistel 91 protsenti.
Pessimistlikud hinnangud elada jäävatele aastatele, eriti 50-60-aastaste vanuserühmas, pärsivad pensionieaks valmistumist, ühtlasi alahinnatakse pensionipõlveks säästmise vajadust, nendivad uuringu autorid.