Hanso: Eestit ei ähvarda otsese sõjalise rünnaku oht

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
4. veebruar 2016 11:33
Kaitseminister Hannes Hanso. | FOTO: Tairo Lutter

Kaitseminister Hannes Hanso (SDE) hinnangul on USA mõttekoja Rand Corporationi raportis esitatud mõttemängud Eesti vallutamise kohta küll huvitavad, kuid sisult üksnes ebaadekvaatsed spekulatsioonid. «Eestit ei ähvarda lähimas tulevikus otsese sõjalise rünnaku oht,» on ta kindel.

Hanso sõnul on tervitatav, kui erinevad mõttekojad analüüsivad meie piirkonna julgeolekuohte. Sellised uuringud aitavad tema hinnangul meie liitlastel veel paremini aru saada vajadusest täiustada sõjalise heidutuse võimet siinses regioonis.

«Putini Venemaa on meie piiri taga järjest suurendanud sõjalist jõudu ning viinud läbi provokatiivseid õppusi. Sellisele ühepoolsele eskalatsioonile vastamiseks ning usutavaks heidutuseks peab NATO oma kohalolekut regioonis veelgi suurendama,» sõnas Hanso.

Samas aga on ta kindel, et just nimelt seda NATO teebki ning lisaks usub ta, et meie liitlased kinnitavad seda üha suureneva kohaloleku näol meie regioonis. Ühtlasi kinnitas kaitseminister, et Eesti on igal juhul valmis tõhusalt vastu seisma igasugusele sõjalisele rünnakule.

Minister kriitiline

Hansol jätkus mõttekoja poolt läbi viidud simulatsioonile ka üksjagu kriitikat. «Mõttemängud lugemaks tunde Eesti vallutamiseni võivad küll olla intellektuaalselt huvitavad, kuid sisult on need ebaadekvaatsed spekulatsioonid. Tegemist on praeguses rahvusvaheliste suhete olukorras ülimalt ebatõenäolise stsenaariumiga. Eestit ei ähvarda lähimas tulevikus otsese sõjalise rünnaku oht,» oli minister kindel.

Tema sõnul on taoliste mõttemängude puhul eelkõige ebaselge, milliste Eesti iseseisva kaitsevõime tegelike ressurssidega seejuures arvestatakse. Ta märkis, et Eesti kaitseväe sõjaaja koosseis kasvab mobilisatsiooni läbiviimisel kordades suuremaks kui rahuaegne võimekus, mobilisatsioonisüsteemi efektiivsust tõestasime alles möödunud aastal suurõppuse Siil 2015 käigus.

Samuti rõhutas minister, et meil on kogu riiki turvavaibana kattev kaitseliit, mille liikmed on valmis sisuliselt kohe sekkuma võimaliku ründe korral. «Lõpuks ei maksa unustada, et Eesti on ka maailma võimsaima sõjalise alliansi NATO liige, mis tagab nii poliitilise kui sõjalise heidutuse ja on valmistanud ette ka konkreetsed sõjalise kaitse plaanid meie kaitsmiseks.»

Liitlased juba tulevad

Samuti usub Hanso, et ilmselt ei osanud mõttekoda oma analüüsi tegemisel arvestada ka asjaoluga, et Ameerika Ühendriikide valitsus suurendab oma Euroopa väekontingendi eelarvet neljakordseks. Ta juhtis ka tähelepanu, et lisaks USA-le lisanduvad Eestisse sel aastal Saksamaa ja Suurbritannia maaväe üksused ning jätkuvalt kasutavad liitlased Ämari lennubaasi õhuturbebaasi ja väljaõppekeskusena.

«See asjaolu annab Eestile kindluse, et liitlased võtavad meie piirkonna julgeolekuohte äärmiselt tõsiselt ning et liitlaste kohaloleku suurendamine – mida ka RANDi raport soovitab – ka reaalselt toimuma saab.»

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL