Kristiina Ehin: see on teenetemärk ühele väikesele tüdrukule

Neeme Korv
, arvamustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiina Ehin
Kristiina Ehin Foto: Elmo Riig / Sakala

Luuletaja ja proosakirjanik Kristiina Ehin oli riigipea kõrgest tunnustusest, Valgetähe IV klassi teenetemärgi saamisest kuuldes õnnelik ja üllatunud. Saadud teenetemärk äratas temas mälestusi minevikust, Eesti taasiseseisvumise päevist.

Ehini sõnul on Eestil olnud kaks legendaarset ärkamisaega. «Praeguses iseseisvuses ja majanduslikus mugavustsoonis on tavaline mõelda, et need on minevik - nüüd hoiame aga omast kõvasti kinni ja säilitame, mida on säilitada. Aga viimasel ajal olen leidnud end mõtlemas, et iga päev on uus ärkamisaeg, kus kõike saab muuta ja paremaks teha, luua uusi väärtusi ja kasvatada endas vaimuvalgust,» rääkis ta.

«Vaatasin täna männipargis, kuidas lumi rahulikult langeb ja mulle meenus üks väike Rapla tüdruk, kes vaatas umbes samasugust pilti, lugedes palveid, et Eesti saaks vabaks,» rääkis Ehin. «Meenus, millise tundega vaatasin, kuidas vanaema pani sõrme sini-must-valge sõrmuse; kuidas me koolitüdrukutena maalisime kaheksakümnendate lõpus särkidele lippe; kuidas putš tuli ja kui tankide rivi meile vastu sõitis, näitas ema kolonnile rusikat ja mina näitasin ka. Oma väikest rusikat, Žiguli aknast.»

Sõnum teenetemärgi saamisest tekitas temas justkui taas kontakti selle sama väikese tüdrukuga, tema tunnetega. «See teenetemärk on sellele väikesele tüdrukule,» ütles Ehin.

Ehini viimaste aastate loomingust pälvis suurt tähelepanu üle-eelmisel suvel peetud Eesti üldlaulupeo nimilugu «Puudutus», millele ta sõnad kirjutas. Samuti on tema sõnad ühe Eesti viimaste aastate populaarseima ansambli Curly Strings hitil «Kauges külas», millest sai kiiresti rahva seas lauldav lugu. Mullu esines Ehin meeldejääva ettekandega Postimehe arvamusliidrite lõunal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles