Erakondade reiting - EKRE tõusis sotside ja Vabaerakonna kannule (22)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakondade õhupallid
Erakondade õhupallid Foto: Raigo Pajula

Suurim muutus erakondade reitingutes võrreldes eelmise aasta lõpuga oli Konservatiivse Rahvaerakonna toetuse tõus sisuliselt samale tasemele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vabaerakonnaga.

Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest selgus, et erakondade pingerea liidrid on endiselt Keskerakond ja Reformierakond, ent kui Keskerakonna toetus tõusis ühe protsendipunkti võrra 26 protsendile, siis Reformierakond on toetust kaotanud ning nende toetajate osakaal on langenud kolme protsendipunkti võrra novembri tasemele (17 protsenti).

3.-4. kohal on võrdse 13-protsendilise toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vabaerakond, sealjuures on sotside toetus langenud ühe protsendipunkti võrra ja Vabaerakonna toetus jäänud samaks. Kuid kohe nende kannule on tõusnud 12 protsendiga Konservatiivne Rahvaerakond, kel õnnestus parlamendiparteidest kuu varasemaga võrreldes kõige rohkem ehk kahe protsendipunkti võrra oma toetust kasvatada.

Endiselt on parlamendierakondadest madalaima toetusega Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 7 protsendiga, võrreldes detsembriga toetus muutunud ei ole.

Tänu EKRE tõusule ja Reformierakonna langusele kärises opositsiooni kogutoetuse ülekaal võimuliiduga võrreldes taas suureks: kui võimukoalitsiooni erakondi toetab 37 protsenti, siis opositsiooniparteisid 51 protsenti valijaist.

Reformierakond: valijad soovivad koalitsioonilt suuremat koostöötahet

Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat märkis Postimehele, et reitingute tulemused näitavad valijate soovi näha koalitsioonierakondade vahel suuremat koostöötahet.

«Mõneprotsendiline toetuse langus valitsuskoalitsioonile näitab, et elluviidavate reformide kõrval soovivad valijad näha ka koalitsioonilepingu välistes küsimustes paremat koostöötahet. Oma mõjudelt olulisemad teemad on sel aastal jõustuv töövõimereform ning algav haldusreform,» kommenteeris Nebokat.

Nestor: EKRE toetuse tõusu põhjus peitub Kölnis

Riigikogu esimehe, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluva Eiki Nestori hinnangul on Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) populaarsuse tõusu põhjus Saksamaal Kölnis, viidates aastavahetusel aset leidnud ja kogu Euroopat šokeerinud massiahistamisele.

«Kindlasti mõjutab nende reitingut kõige rohkem Kölnis toimunu, mitte mõni Eesti-sisene sündmus, seega ma EKRE toetuse tõusu üle ei tähtsustaks,» ütles Nestor Postimehele.

Koalitsioonierakondade toetuse vähenemise põhjuseks peab Nestor omavahelisi erimeelsusi ja klassikalise opositsiooni puudumist.

«Klassikaline opositsioon on selline, mis hoiab iga võimuliitu tugevalt koos. Opositsioonist peaks olema keegi iga hetk valmis koalitsiooni astuma, kuid praegu ei ole seda ühestki kolmest opositsioonierakonnast välja lugeda. Nendes oludes on võimulolijatel kihu ja võimalus rohkem omavahel vaielda. Üksmeele puudumine mõjutab loomulikult reitinguid, eriti peaministripartei oma,» lausus Nestor,

Keskerakonna suure toetuse põhjus peitub Nestori sõnul selles, et koalitsiooni omavaheliste vaidluste ajal ei tee nad midagi. «Ja just mittemidagitegemine ongi Keskerakonna reitingut tõstnud,» lausus ta.

Kommenteerides Isamaa ja Res Publica Liidu madalat reitingut, märkis Nestor, et sellel erakonnal on praegu keeruline periood.

«Ma ei ole nii paha inimene, et ma kellelegi kadu ennustaksin, aga kindlasti on nende populaarsust vähendanud kahe uue konkurendi tuleks,» ütles Nestor, viidates Vabaerakonnale ja EKREle.

«Võib-olla tuleks IRLi reitingutele kasuks, kui nad ei peaks EKREt enam oma konkurendiks ja mõtleksid omaenda mõtete paremale väljatoomisele. IRLil ei ole mõtet tänases situatsioonis EKREga konkureerida, kuna lõppkokkuvõttes see takistab nende reitingu tõusu,» ütles Nestor.

Savisaar: valitsus on oma paremad päevad ammu läbi elanud

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles erakondade reitinguid kommenteerides , et Reformierakonna toetuse vähenemine ei ole üllatav ja valitsus on oma paremad päevad ammu läbi elanud.

«Nende inimeste hulk, kes neid toetavad, väheneb ja keegi ei taha nende eest välja astuda. Mina arvan küll, et valitsus on enda paremad päevad juba ammu läbi elanud ja veel viskleb nendes viimastes konvulsioonides ning püüab siin kuidagi hakkama saada,» ütles Savisaar Tallinna Televisiooni (TTV) uudistesaatele «Täna».

Ta märkis, et mida kauem praegune valitsus püsib, seda rängemalt ta kukub.

«Ta ei lähe enam vihinaga lõhki, ta on pigem sellises seisus, kus ta püüab läbi suruda niisuguseid seadusi, mis on ühesooliste poolt. Aga see ei muuda midagi, see pigem süvendab ühiskonnas vastuolusid ja situatsioon läheb teravamaks,» ütles Savisaar.

Keskerakonna toetajaskonna taga on Savisaare hinnangul inimeste soov leida alternatiive. «Meis nähakse alternatiivi valitsusparteidele. Me oleme kõige tugevam valitsuses mitte esindatud  jõud. See allakäigutrepp, kust kaudu Reformierakond ja IRL praegu lähevad, sellel pole mingeid muudatusi – nad pole murranguid saavutanud. Sellest on kahju, aga samas on see üsna tüüpiline olukorras, kus valitsusparteid ajavad üht poliitikat, aga inimesed arvavad teisiti.»

IRL: koalitsioonierakondade koostöös on arenguruumi

IRLi peasekretäri Kert Karuse sõnul on koalitsioonierakondade koostöös kindlasti arenguruumi. «Samas tuleb arvestada, et koalitsioonierakonnad peavad tegelema ka tegelikku elu edasi viiva poliitikaga ehk majandus- ja sotsiaalküsimustega, mis puudutavad paljusid inimesi, kuid saavad suure kära saatel menetletavate teemade kõrval vähem tähelepanu,» rääkis Karus.

Karus põhjendas EKRE toetuse tõusu sellega, et opositsioonierakondadel on lihtne välja pakkuda loosunglikke lahendusi, mille elluviimine pole realistlik. «Eeskätt puudutab see pagulastemaatikat, aga ka kooseluseaduse rakendusakte,» märkis ta.

«EKREl on valimistest alates olnud kaks teemat, mille kohta sõna võtta - pagulased ja kooseluseadus. Neist esimese osas tegelevad nad järjekindlalt hirmu õhutamisega. Reaalseid rahvastikuprobleeme, näiteks väljaränne, EKRE ei puuduta,» rääkis Karus.

Sama jutt käib tema sõnul kooseluseaduse kohta. «Eelmise Riigikogu vastu võetud seaduse rakendamisele peab praegune koosseis leidma lahenduse. EKRE pakutud populistikud lahendused on kõike muud kui konstruktiivsed,» sõnas Karus.

«Kooseluseaduse menetlemine ei anna ühelegi erakonnale, kes sel teemal peab lahendust otsima, plusspunkte juurde,» lisas ta.

Helme: EKREt toetab koguni 16 protsenti valijaist

Kui Rahvusringhäälingu tellitud ja Turu-uuringute ASi tehtud uuringu kohaselt on EKRE toetus kasvanud 12 protsendini, siis erakonna esimehe Mart Helme sõnul näitab erakonna tellitud uuring, et EKREt toetab koguni 16 protsenti valijaist.

Helme sõnul tellis ta hiljuti sõltumatu uuringu, mille viis läbi samuti Turu-uuringute AS, kuid erineva metoodikaga ja selle järgi oli EKRE toetus 16 protsenti, kirjutas ajaleht Lääne Elu.

«See on küll spekulatsioon, aga kui homme oleksid valimised, siis me võtaksime 15 protsenti,» ütles Helme. «Järgmise valitsuse moodustame meie ja vabastame Eesti kahjulikest otsustest, mida aastaid tehtud on,» märkis EKRE esimees.

Simson: valitsuse nägelemine on valijad ära tüüdanud

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni hinnangul näitab valitsuskoalitsiooni langev reiting seda, et valitsuse koostöövõimetus ning ideede puudus majandusolukorra parandamiseks on rahva ära väsitanud ning nägelemise ning negatiivsete uudiste vahele oodatakse ka midagi positiivset.

«Kõigile, kes juhtusid nägema valitsuse viimatist pressikonverentsi, on selge, et kolmikliidus on suured lõhed ning üksteise seltskonda ei naudita. Tegemist ei ole koostöövõimelise kooslusega, mis suudaks vastu võtta suuri otsuseid. Ma ei räägi siinkohal vaid positiivsetest sammudest – kolmikliit ei jõua kokkuleppele ka lihtlabastes küsimustes. Valitsusel puudub otsustusvõimeline peaminister. See ei jää rahvale märkamata ning peegeldub ilmekalt koalitsiooni langevas toetuses,» sõnas Simson.

Ta lisas, et reitingute järjepidev langus ilmselt koostöö paranemisele kaasa ei aita, samas on igal partneril oma põhjus valitsuses edasi tiksuda. «Olukord, kus valitsusel juba väga pikalt on napimalt usaldust kui opositsioonil, vähendab selgelt ka valitsuse võimet olulisi otsuseid vastu võtta,» nentis Simson.

Kommentaarid (22)
Copy
Tagasi üles