Mis on EKRE populaarsuse saladus?

EKRE korraldatud pagulasvastane meeleavaldus Haapsalus Foto: Eduard Laur

Kui EKRE tahab kunagi valitsusse jõuda, siis tuleb teha kompromisse praeguse sõjaka retoorikaga, ütles blogi Poliitika.guru toimetaja Erik Moora.

Moora sõnul kergitab EKRE toetust see, et konservatiivsem osa ühiskonnast, kelle reformitaluvus on pigem ammendunud ja kes on uuemate sotsiaalsete trendide suhtes tõrjuvad, pole seni leidnud sobivat erakonda, mida toetada. Kooseluseadus või suhtumine pagulastesse pole põhjus EKRE toetamiseks. «Pigem on need toiminud äratuskellana neile, kellele on vastumeelt paratamatud sotsiaalsed muutused. EKRE täidab seda nišši täie rauaga ning sirgjooneliselt: sõnumid on lihtsad ning vastuseis muutustele ja uuele on tugev ning selge. Lisaks toimib poliitilise äratajana hästi hirmutamine ülepingutatud ohtudega – näiteks traditsioonilise peremudeli kadumine või massimmigratsioon.»

EKRE on suutnud suurepäraselt ära kasutada ka praeguseid kriise. Lisaks kooseluseadusele ja pagulastele saab Venemaa tundmisega hiilata ka kunagine suursaadik ja erakonna esimees Mart Helme. Sõnumid, mida EKRE nendel teemadel levitab, on primitiivsed ja jõulised ning midagi sellist saabki endale lubada vaid opositsioonis olles.

«Kõik teised erakonnad on nendes küsimuses ähmased, sest neil on valijaid ka teises, uuendusmeelses ja muutustele avatumas ühiskonnaosas,» ütles Moora. EKRE püüab aga just sotsiaalkonservatiivsest grupist selliseid valijaid, kellele sobivadki jõulised väljaütlemised.

IRLi hääled?

Moora hinnangul võib osa EKRE häältest pärineda ka IRLilt. «Varem oli rahvuslikult meelestatud valijate esmavalik IRL, kuid siis napsas Reformierakond suure tüki Euroopale «avatud rahvuslastest». Nüüd napsas EKRE endale suure tüki IRLi «suletud rahvusluse» segmendist. Paraku on IRL-i häda selles, et nad ei tea, kumba suunda valida ja kahe heinakuhja vahel kipub see kits koolema,» võttis Moora asja kokku.

Kuna kuluaarides on juba pikemat aega spekuleeritud valitsuserakondade tülide teemal, on paslik ka erinevate uute koalitsioonide läbiarvutamine. Kuna EKRE on meie euroopameelsete parteide jaoks selgelt parketikõlbmatu, siis Moora hinnangul väga palju neid erakondi ei ole, kes EKREga valitsusse läheks.

«Kes aga soovib EKREga valitsust moodustada, on kindlasti Keskerakond. Seda sellepärast, et Keskerakond ja EKRE jagavad nostalgiapõhist protestimeelsust, mis summutab ka nende põhimõttelised erimeelsused, nagu selge venemeelsus Keskerakonnal ning Eesti marurahvuslus EKRE-l. Seda on näha nii nende lähenemisest ja koostööst näiteks sõnumite sünkroniseerimisel, mis eelnes Riigikogu valimistele ja on järgnevatel kuudel ainult süvenenud,» ütles Moora.

Et EKRE muutuks ka teiste erakondade jaoks parketikõlbulikuks, tuleks neil Moora hinnangul pehmendada oma retoorikat ning heita kõrvale äärmused oma väljendustes ja seisukohtades. «Kui kuulata Mart Helmet, tundub, et probleemi justkui polegi. Samas on parteist lahutamatud nende äärmuslikumate liikmete otseselt rassistlikud väljaütlemised, plakatid, tekstid ja teod. Lisaks sellele peab EKRE oma ridadesse leidma inimesi, kes oleks valitsuskõlbulikud ehk usutavad ministrite või rahvusvaheliste suhtlejatena. Kes oleks näiteks EKRE majandusminister? Kes haridusminister?»

Teravustest loobumine

Praegu saab EKRE olla oma sõnumites sirgjooneline ja jõuline ning see köidab protestimeelsemat osa ühiskonnast. Moora sõnul tekib valitsusse saades risk, et see osa valijatest pettub kiiresti, kuivõrd valitsemine on lõputu kompromissiotsing, kus oma tooni tuleb igal juhul ohjeldada. «Räuskav populism paistab tänapäeval olevat hea vahend populaarsuse saavutamiseks – näiteks Donald Trumpi puhul -, aga kindlasti on see kehv tee võimu suunas.»

Lõpetuseks tuleb märkida, et EKRE ei ole kuidagi hullem või radikaalsem sarnastest parteidest väga paljudes Euroopa riikides. «Nii vanades kui ka uutes riikides on tõstnud pead jõud, kes kasutavad sarnast retoorikat või samu argumente. Nende parteide tooniotsingud ja käitumine on ka riigiti väga erinev. Näiteks Põlissoomlane Timo Soini on hea näide sellest, et valitsuses olles on ta käitunud täiesti tõsiseltvõetava ja kompromissivõimelise poliitilise jõuna. Suur kontrast algse tooniga on toonud ka populaarsuse kukkumise, aga andnud juurde tõsiseltvõetavust, valitsuskõlbulikkust,» ütles Moora.

Nii nagu EKRE Eestis, otsib ka Rahvusrinne Prantsusmaal usutavust potentsiaalse võimuparteina. «Paratamatult tähendab see radikaalsemate seisukohtade vältimist ja pehmendamist. Enamasti ei ole selliseid jõude veel võimu juurde lastud,» ütles Moora.

Seni on EKRE populaarsus uuringute järgi kõikunud 10 protsendi ümber. Aga maailma kogemus näitab, et kui äärmuslikumad erakonnad on jõudnud püsiva populaarsuseni, siis tavaliselt hakkavad nad oma teravamaid nurki maha lihvima, lähenedes poliitilisele peavoolule. «Seda selleks, et muutuda valijate enamusele aktsepteeritavaks kui potentsiaalne koalitsioonierakond. Selle käigus ollakse sunnitud tegema väga suuri kompromisse end algselt defineerinud sõjaka retoorikaga. Kui EKRE tahab olla reaalne pretendent võimule, peaks ta tegema sama,» ütles Moora.