Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti kaitseväelased võivad naasta Iraaki

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Iraagi sõdurid Ramadi lähedal patrullis. | FOTO: Scanpix

Eesti võimekus panustada võitlusesse sunniitliku äärmusrühmitusega ISIS on küll piiratud, kuid üks võimalus selleks on saata Iraaki kaitseväe instruktoreid, kes õpetaksid välja sealset sõjaväge, ütles Eesti kaitseminister Hannes Hanso.

Pärast seda kui NATO peakorteris Brüsselis oli üleeile lõppenud liitlasriikide kaitseministrite kohtumine, kogunesid samas Ameerika Ühendriikide juhitavasse ISISe-vastasesse koalitsiooni kuuluvate riikide esindajad. Kuigi NATO organisatsioonina sellesse koalitsiooni ei kuulu, panustavad sinna kõik 28 alliansi liikmesriiki, sealhulgas ka Eesti.

Seni on Eesti toetanud ISISe-vastast võitlust, saates Iraagile relvastust ja laskemoona. Tegemist on vananenud relvadega, mida Eestil endal enam vaja ei lähe: 12 Nõukogude päritolu 120-millimeetrist miinipildujat, 140 kergekuulipildujat RPD, 66 Hiina päritolu automaati AK-56, 44 Rumeenias toodetud automaati AKMS ning 230 püstolit TT koos padrunitega. Üle-eelmisel aastal saadeti Iraaki ka üle miljoni Kalašnikovi automaadi padruni.

Ameerika Ühendriigid kordasid üleeilsel kohtumisel umbes poolesajale liitlasriigile, et neilt oodatakse võitluses ISISega senisest suuremat panust. Nimelt pole 18 kuu jooksul ISISe vastu õhurünnakuid korraldanud Ühendriigid rahul olukorraga, kus suurem osa koormusest ISISe-vastases võitluses langeb neile.

«Kampaania oleks veelgi kiirem, kui kõik selles ruumis olevad riigid teeksid samuti rohkem,» ütles Ameerika Ühendriikide kaitseminister Ashton Carter koalitsiooniriikide kohtumist avades. «Pärast võitu vaataksime tagasi ja peaksime meeles neid, kes võitluses osalesid.»

Kohtumise järel teatas Carter, et ligi 90 protsenti liitlasriikidest on astunud samme oma senise panuse suurendamiseks. Näiteks avalikustas Carter, et hollandlased on valmis hakkama korraldama õhurünnakuid lisaks Iraagile ka Süürias.

Carteri sõnul lubasid riigid panustada ka sõjaväelaste ja politseinike väljaõppesse, pakkuda logistilist ja luurealast abi, anda relvastust ja varustust jne. Kuna aga paljud otsustest vajavad riikide parlamendi toetust, jäi Ameerika kaitseminister konkreetsete riikide panusest rääkides üldsõnaliseks.

Juba enne kohtumist oli aga Kanada uus valitsus teatanud, et lõpetab õhurünnakud Süürias. Samas on Ottawa lubanud aidata teisiti, näiteks suurendades oma instruktorite arvu Iraagis ja panustades enam ka luuresse.

Nende riikide seas, kes kaaluvad abi suurendamist, on ka Eesti. Hanso ütles üleeile Brüsselis Postimehele, et Eesti saab panustada valdkondades, kus riigil on olemas vastav võimekus. Seetõttu pole mõtet rääkida õhuoperatsioonides osalemisest, küll aga väljaõppemissioonist.

«Üks konkreetne asi, mis meil on Ameerika Ühendriikide ja Taaniga praegu töös, on võimalik instruktorite saatmine alates selle aasta suvest Iraagi Anbari provintsi. Taanlased on meile vastava ametliku ettepaneku teinud. Käsitleme seda kui vajalikku ja mõistlikku ettepanekut,» ütles Hanso.

Iraak on Eesti kaitseväelastele juba varasemast tuttav. Just seal said Eesti kaitseväelased 2003. aastal oma esimese lahingukogemuse, sest varem oli käidud vaid rahuvalvemissioonidel. Aastatel 2005–2011 osaleti Iraagis ka NATO treeningmissioonil.

Kaitseministri sõnul tuleb kaitseväelaste Iraaki naasmiseks lahendada aga hulk tehnilisi küsimusi Iraagi valitsusega. «See on väga aeganõudev ja bürokraatlik,» märkis Hanso, kes viitas sellele, et ka lõunanaabritel lätlastel võttis Iraagi valitsuselt ametliku kutse saamine väga kaua aega.

Iraagi valitsus esitas abipalve riikidele 2014. aastal, mil ISIS riigis ulatuslikke alasid vallutas ja ka nn kalifaadi välja kuulutas. Ametlikud kõnelused Läti ja ka teiste riikidega aga venisid. Hääletus Ühendriikide juhitavasse väekontingenti kuuluva Taani üksuse koosseisu kuni kümne Läti instruktori saatmise üle toimus alles jaanuaris, kui Läti rahvasaadikud sellele ka toetust avaldasid. Läti instruktorite ülesanne piirdub väljaõppega, lahingutes nad ei osale.

Ka Eesti kaitseväelaste saatmine Iraaki väljaõppemissioonile eeldab parlamendi mandaati. Hanso märkis, et kui Iraagi valitsus esitab Eestile ametliku kutse, saab selle küsimusega ka riigikogusse minna.

Küsimusele, mitme kaitseväelasest instruktori saatmist Iraaki kaalutakse, vastas Hanso, et see pole veel selge. Kaitseminister viitas juba praegustele kaitseväe missioonidele ja kohustusele panustada NATO kiirreageerimisjõududesse. «Me ei saa kummi lõhki tõmmata. Arvudest me alles räägime, aga igatahes jääb see alla kümne,» sõnas Hanso.

Iraagi lääneosas asuv Süüria, Jordaania ning Saudi Araabiaga piirnev Anbari provints oli 2014. aastal Iraagis ja Süürias ulatuslikke alasid vallutanud ISISe äärmuslaste jaoks üks tähtsamaid toetuspunkte ning rühmitus vallutas seal ka mitu linna. Nüüdseks on Iraagi sõjavägi mitu linna tagasi vallutanud. Tänavu jaanuaris teatati ka provintsi pealinna Ramadi tagasivõtmisest.

Tagasi üles