Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Venemaa võib üritada Eestit rändega lämmatada

18
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Graafik: PM

Politsei- ja piirivalveamet sai eelmise nädala lõpus Venemaalt ärevaks tegeva teate, et Jaanilinnas on kinni peetud kolm Bangladeshi päritolu põgenikku, kes tahavad Eestisse. Kui Jaanilinnast avastati seepeale veel mitukümmend sama plaani hauvat vietnamlast, aimati Eestis halba.

Põhjus, miks pealtnäha kiretu infokild viis politsei- ja piirivalveameti (PPA) kõrgemasse valmisolekusse, on lihtne.

See võinuks vabalt olla esimene tõsine ohumärk, et Soomet ja Norrat viimased viis kuud painanud ja märtsi alguses lakanud rändevoog Venemaalt võib suunduda lõuna poole. Esimesena jääks ette Narva piiripunkt.

Et olukorda mõista, tuleb teha ekskurss mullu hilissuvesse. Kui enne septembrit oli Nordkapist paarsada kilomeetrit kagus asuv Storskogi piiripunkt Norra ja Venemaa vahel pidanud aasta jooksul tegelema 150 asüülitaotlejaga, siis järgneval neljal kuul kasvas varjupaigataotlejate hulk plahvatuslikult. Aasta lõpuks oli seal asüüli palunud 5500 inimest.

Üsna kiirelt hakkas Norra võimudele tunduma, et asi on hapu. Asüülitaotlejatelt saadi teada, et enamikul neist on Venemaa viisa või elamisluba ning nad on juba aastaid riigis töötanud. Miskipärast olid nad just nüüd haaranud võimalusest maksta Murmanskis inimkaubitsejatele, kes toimetasid asüülitaotlejad raha eest väikebussidega piiri lähistele ja saatsid jalgratta seljas teele.

Märgid, et operatsioon peab käima Vene piirivalve teadmisel ja loal, olid ilmsed. Venemaa föderaalsele julgeolekuteenistusele FSB alluv piiriteenistus hoiab oma kullipilgu all vähemalt 7,5-kilomeetrist ala piirini. Seal liikujale kehtivad karmid reeglid, näiteks peab neil olema luba ja dokumendid korras. Ühtäkki oli Vene piirivalve aga sootuks loobunud inimesi kontrollimast.

Vene piirivalvur lobises välja

Mõni kuu hiljem tabas samasugune asüülitaotlejate voog Soome kaht põhjapoolsemat piiripunkti: Raja-Jooseppi ja Sallat. Asüülilaine harjal jaanuari lõpus avaldas Vene piirivalvur Soome uudisteagentuurile STT, et FSB osaleb asüülitaotlejate Vene-Soome piirile saatmise organiseerimises koos Kantalahti võimude ja Vene piirivalveteenistusega. Näiteks otsustatakse, kes millal liikvele läheb ning millistel autodel lubatakse sõita Vene-Soome piirile.

Veebruari keskel avaldas mitu kõrget Soome poliitikut arvamust, et rändelaine ei saaks tulvata, kui FSB seda ei soosiks. Soome sõjandusteadlane Antti Paronen hindas Soome rahvusringhäälingu eetris, et piiripunktides proovitakse Soome administratiivvõimekust ja otsuste tegemise kiirust. «Eesmärk on jälgida rahva meeleolu muutumist,» ütles Paronen.

Nii Norra kui ka Soome asüülilaine sai äkilise lõpu märtsi alguses, pärast kõrgetasemelisi läbirääkimisi. Nende tulemusel tegid mõlemad riigid Venemaaga kokkuleppe, mille sisu pole seni avalikustatud. 26. veebruaril andis president Vladimir Putin FSB-le käsu inimkaubitsejad vastutusele võtta.

«Pärast kohtumisi korraldas FSB suurema operatsiooni ja kõik keskused, kus põgenikke majutati ja piirile toomiseks ette valmistati, tehti puhtaks. Kes oli Venemaal seaduslikult, viidi Peterburi tööle, kes ei olnud, viidi edasisele menetlusele,» kirjeldas siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi.

Asüülitaotlejate hulka arvestades pole ime, et Eesti politsei nimetab Venemaa piiril Norra ja Soomega sügistalvel korraldatud kavalat hübriidsõjaoperatsiooni isekeskis lämmatamiseks. Kas FSB võib rändevoo suunata nüüd Eesti piiripunktidesse? «Jah, kui nad seda soovivad,» hindas Mägi.

Tema hinnangul peaks Soome ja Norra stsenaariumi kordumiseks Eestis kokku langema mitu asjaolu.

«Kõige lihtsam variant on, kui Vene pool tõmbab meie piiri vastas oma piirivalvet tagasi ja levib sõnum, et Eesti kaudu on võimalik liikuda mujale Euroopasse – kas Põhjamaadesse või lõuna poole, Poolasse,» selgitas Mägi. «Kui see sõnum levib ja Vene poolel lastakse inimesi vabalt piirile, siis hakkavad massid liikuma.»

Tõenäosus selleks on Mägi sõnul väike, sest ka asüülitaotlejad näevad vale varem või hiljem läbi. Näiteks saab selgeks, et Eestis esitatud asüülitaotlust menetletakse Eestis, rahvusvahelist kaitset ei saa kuigi lihtsalt ja pole võimalik teise Euroopa riiki edasi liikuda.

«Teine asi, mis paneb massid liikuma, on see, kui Venemaal toimub mõni suuroperatsioon illegaalide tabamiseks või tekib mingi kontingent inimesi, kellel otsustatakse elamisluba enam mitte pikendada. Siis on neil kaks võimalust: kas liikuda tagasi või edasi,» ütles Mägi.

Eestil on kriisiplaan olemas

Sellegipoolest on PPA-l varuks hädaolukorra lahendamise plaan, kuidas «lämmatamisega» toime tulla. Mägi sõnul tähendaks päevas paarikümne asüülitaotleja piirile saabumine seda, et Jõhvist ja Rakverest mobiliseeritaks taotluste menetlemiseks hulk politseijõudu, kes iga päev selle tööga ei tegele, ent on saanud väljaõppe.

Kui asüülitaotlejal on kaasas dokumendid, võib Eestis varjupaiga saamise otsustada kiirkorras kohapeal. Kui otsus õnnestub teha 48 tunni jooksul, võimaldab Euroopa Liidu ja Venemaa leping asüüli tingimustele mittevastavad taotlejad Venemaale tagasi saata.

Suurem probleem tekiks siis, kui taotlejate hulk ulatub sadadesse või tuhandetesse ning neil pole dokumente. Sellise inimhulga majutamiseks laagri tüüpi majutuskohta on ministeeriumidel lepingud taristuomanikega.

Viimasel suurõppusel mängiti selline stsenaarium läbi näiteks Ida-Virumaal Remniku baasis, mis seisab suve lõppedes tühjana. Selleks et laagri asukad järgmisse Euroopa riiki ei putkaks, peaks laagreid valvama politsei või turvafirma. Suure hulga võõrkeelsete asüülitaotlejatega toimetulekuks on riigil lepingud välismaiste tõlkidega, kes asuksid tööle telesilla vahendusel.

PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme sõnul ollakse valmis suurenevaks rändesurveks. Seni ei ole alust arvata, et Venemaa suunalt rändejuhtumid oluliselt sagenevad.

«See teave, mis meil praegu on, ei anna alust arvata, et olukord peaks kuidagi muutuma. Ohuhinnangud teisel pool Eesti piiri liikumisi ei kinnita,» ütles Neider-Veerme. Koostööd Eesti ja Venemaa piirivalvete vahel ei saa pidada veatuks, ent nn punane liin toimib ja infot tähelepanekute kohta vahetatakse.

«Meil on olnud juhtumeid, kus ebaseaduslikke piiriületusi ei tunnistata. Samas on olnud Vene poolelt ka toetust. Meie plaanid toimetulekuks suureneva rändega on üle vaadatud ja kontrollitud.»

Tagasi üles