Venemaa eriteenistused ei ole huvitatud koostööst ainult mõjukal kohal olevate inimestega. Viimased kohtuotsused näitavad selgelt, et FSB värbab ka nö. «tavalisi» Eesti elanikke, kellel pole juurdepääsu riigisaladusele.
FSB on asunud värbama «tavalisi» Eesti elanikke
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
12. aprill 2016, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepolitsei aastaraamatus nenditakse, et tänavu on põhjust rääkida juhtumitest, kus Venemaa eriteenistused kallutavad inimesi salajasele ebaseaduslikule koostööle ja Eesti elanikud täidavad Venemaa eriteenistuse ülesandeid.
Kapo nendib, et varasemates aastaraamatutes on FSB Eesti-vastast tegevust kajastatud pigem seoses eriteenistuste huviga inimeste vastu, kes omavad juurdepääsu riigisaladustele, töötavad mõjukatel ametikohtadel.
Kapo peadirektor Arnold Sinisalu tõi välja, et FSB nö. värbamisobjektiks satuvad üha enam inimesed, kes on vanemad kui 43 aastat ja kes omal ajal võisid täisealisena kokku puutuda mingil viisil NSVLi eriteenistustega. Nemad satuvad järjest sagedamini eelkõige Venemaad külastades sealsete eriteenistuste värbamisobjektiks.
«Venemaa eriteenistusi ei huvita mitte ainult need inimesed, kes on riigisaladusega vahetus kokkupuutes. Neid huvitavad ka kõik teised inimesed, keda on võimalik ära kasutada ja kallutada enda kasuks koostööle,» lisas Sinisalu.
Pöördujate arv suureneb
Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp toonitas, et see ei tähenda, et Venemaa huvi nende inimeste vastu, kes valdavad riigisaladusi oleks raugenud.
Kapo kutsub üles andma teada, kui kellelegi on FSB või teised Venemaa eriteenistused lähenenud, olgu siis Eestis või mõnes kolmandas riigis.
«Kõik, kellel on mingil põhjusel Venemaal juurde astutud, kas šantažeeritud või tehtud muid soodsaid koostööpakkumisi, tulge ja rääkige meile sellest,» ütles Sinisalu. Seni pole pöördujatele järgnenud õiguslikke tagajärgi. Kes aga asuvad koostööle, võetakse kriminaalvastutusele.
Kui suur on seni olnud pöördujate arv Sinisalu avalikustada ei saanud. «Neid inimesi on mitmekohaline number. Tendents on iga aasta suurenev,» kommenteeris ta.
Mullu sai kohtulahendi kaks kaitsepolitsei menetletud kriminaalasja ning tänavu veebruaris veel üks kriminaalasi, milles kõigis oli kohtu all FSBga vabatahtlikule salajasele koostööle asunud Eesti elanik.
Need on ilmekad näited, et FSB värbab ka neid Eesti elanikke, kellel puudub otsene juurdepääs riigisaladusele.
Aleksandr Rudnev
1994. aastal sündinud Rudnev peeti kinni mullu märtsis ning oktoobris tunnistas Tartu maakohus Rudnevi süüdi Eesti Vabariigi vastases vandenõus ning mõistis karistuseks kaks aastat vangistust. Nii Vene kui ka Eesti kodakondsust omav Rudnev värvati 2013. aastal FSB poolt ja ta andis allkirja koostööleppele. Mees jagas FSBga teavet Eesti ja liitlaste kaitseväe tegevusest ning kaitseväe tehnika liikumisest Eestis. Ka edastas ta teavet PPA Lõuna prefektuuri piirivalvekordonitest ja teenistuskohtadest ning PPA personalist. FSB maksis mehele tasu sularahas.
Pavel Romanov
1973. aastal sündinud Romanov mõisteti mullu süüdi Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses. Tartu maakohus mõistis talle karistuseks neli aastat ja kümme kuud vangistust.
Määratlemata kodakondsusega Romanov osales vähemalt aastast 1994 kuni kinnipidamiseni mullu FSB huvides agentuur-operatiivtöös. Koostöölepe Romanovi allkirjaga pärinebki aastast 1994.
Informatsioon, mille Romanov agendijuhtidele edastas, puudutas enamjaolt Eesti õiguskaitsestruktuuride töötajate isikuandmeid ja tööülesandeid, aga ka PPA Lõuna prefektuuri piirivalvurite tegevuse meetodeid ja taktikat, kontrollpunktide ja seirekaamerate asukohti ning andmeid piiri ebaseaduslikuks ületamiseks sobilikust taktikast.
Samuti sisaldas Romanovi edastatu andmeid kaitseväe objektide ja nende valvesüsteemide kohta Lõuna-Eestis.
Maksim Gruzdev
Tänavu veebruaris mõistis Tartu maakohus 1983. aastal sündinud Eesti kodaniku Gruzdevi neljaks aastaks vangi. FSB värbas mehe 2013. aastal, mil Pihkva oblastis sõlmiti koostöölepe. Kuni kinnipidamiseni mullu oktoobris edastas Gruzdev FSBle informatsiooni Eesti uurimus- ja julgeolekuasutuste, muuhulgas kaitsepolitseiameti töötajate tegevuse kohta ning osales FSB agentuur-operatiivtöös Eesti territooriumil.
Samas nendib kapo, et kõike eelmainitud juhtumite ühisnimetajaks on asjaolu, et FSB värbab koostööle isiku, kes oli seotud kuritegelike ringkondadega. Ebaseaduslik piiriülene tegevus võimaldab FSBl nad hõlpsasti koostööle värvata. Näiteks tegeles Gruzdev salasigaretiäriga.
Informatsioon, mida Venemaa soovib on klassikaline – info sisepoliitika, välispoliitika kohta, suhete kohta liitlastega, kus paiknevad liitlased, mida harjutatakse ja milline on rahva meelsus nende osas.
Samuti hakatakse lähiajal huvi tundma, kes kujunevad presidendikandidaatideks. Suurt huvi tuntakse kaitsepolitsei, teabeameti, politsei- ja piirivalveameti, kaitseministeeriumi, kaitseliidu ja välisministeeriumi töötajate vastu.