Täna avaldatud kaitsepolitsei aastaraamatust võib lugeda, et Venemaa rahastab Eestis tegutsevaid ühendusi, mille töö tulemusi siis enda huvides ära kasutatakse.
Millega tegelevad Kremli rahastatud MTÜd Eestis?
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
12. aprill 2016, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2012. aastal loodi Venemaal Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond. Tänaseks on selgunud, et fondist said raha inimesed, kes toetasid Krimmi okupeerimist. Väärib märkimist, et paljud fondi töötajad on eriteenistuse taustaga.
Kapo hinnangul rahastab fond ka Eesti mittetulundusühingute tööd, mille ülesanne on koostada ülevaateid siin elavate vähemuste olukorrast. Sel viisil valminud raporteid kasutatakse Venemaa meedias ja avalikel üritustel.
Lisaks raportite koostamisele finantseeris Kremli rahastu MTÜ Inimõiguste Teabekeskus ja MTÜ Vene Kool Eestis esindajate osalemist OSCE konverentsil ja kohtumisel. Venemaal on huvi mittetulundusühingute vastu seetõttu, et Eestit kritiseerides on saab viidata «sõltumatute kolmandate osapoolte» tehtud raportitele.
Ohjad on saatkonna käes
Kapo rõhutab, et Venemaa rahastatud MTÜde juhtfiguurid on Venemaa saatkonna kureeritava Venemaa Kaasmaalaste Koordinatsiooninõukogu endised või praegused liikmed. Koordinatsiooninõukogu ja saatkonna seoseid näitab asjaolu, et igal nõukogu istungil on kohal mõni Vene diplomaat.
MTÜ rahastamiseks tuleb kirjutada projekte ning teha uuringuid ja analüüse. Mida suuremaks suudetakse uuritavat probleemi manada, seda suurem on tõenäosus raha saada. Tihtilugu tuleb sel viisil saadud raha jagada Venemaa ametnikega, kes otsuseid langetavad.
«Kuigi pealtnäha on tegu justkui ainult Venemaa korruptsiooniprobleemiga, on selle mõju siiski piiriülene, sest korruptiivsete võtete abil rahasaajate seas on Eesti erakondade liikmeid, omavalitsuste ametnikke ja volikogude liikmeid, kes ei kõhkle omakssaanud meetodeid Eestiski rakendamast,» teeb kaitsepolitsei üsna üheselt mõistetava vihje.