Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kaks Eestisse toodud põgenikku pöördusid kohtusse

33
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Varjupaigataotleja. Illustratiivne foto. | FOTO: Reuters

Euroopa rändekava kohaselt Eestisse toodud sõjapõgenikest kaks on seni Eesti Inimõiguste Keskuse initsiatiivil pöördunud kohtusse, kuna pole rahul neile antud staatusega. Politsei on tänaseks oma tööpraktikat muutnud.

Nimelt otsustas politsei- ja piirivalveamet (PPA) esialgu, et annab Kreekast ja Itaaliast ümberpaigutatavatele põgenikele täiendava kaitse, mitte pagulasstaatuse.

Täiendava kaitse saaja on välismaalane, keda ähvardab kodumaal oht elule, kuna riigis on relvakonflikt. Täiendava kaitse saajale antakse üheaastane elamisluba. Seevastu pagulane on seaduse järgi isik, keda kiusatakse lisaks veel ka isiklikult taga tema rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba.

«Selleks, et olla võimalikult efektiivne meie ressursside juures, oli meil esialgu põhimõte, et anname inimestele üheaastase kaitse ja selle pikendamisel aasta pärast hindame kaitse liigi üle,» selgitas PPA identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik.

See on ikkagi olnud pigem meie initsiatiiv. Inimesed ise on olnud pigem segaduses ja rahulolematud, et miks ikkagi ainult aasta.

Nii pidasid ametnikud Kreekas põgenikke intervjueerides silmas peaasjalikult seda, kas inimene kujutab mingit julgeolekuohtu või mitte. Kui ohtu ei olnud ja põgenik oli pärit konfliktiriikidest nagu Süüria, Jeemen või Iraak, siis oli üsna kiiresti võimalik teha täiendava kaitse andmise otsus. Seda, kas inimene kvalifitseerub pagulaseks plaaniti hinnata aasta pärast.

Nüüd tuleb aga praktikat muuta, nendib Ratnik. «Kui järgida kehtivat seadust, siis tuleb ka isiklik kaitsevajadus hinnata ikkagi kohe. Seda me edaspidi ka teeme.» See tähendab, et Kreekas tuleb hakata välja selgitama ka, kas põgenikku on Süürias ka isiklikult taga kiusatud näiteks tema poliitiliste veendumuste pärast. «See on keerukam, peame veenduma, et inimene väidab õiget.»

ÜRO pagulasameti (UNHCR) lepingu alusel analüüsib Eesti varjupaigaotsuseid SA Eesti Inimõiguste Keskus, mille juristid on seni jõudnud kohtuda seitsme Eestisse toodud põgenikuga. Tehtud otsuseid võib kohtus vaidlustada 30 päeva jooksul ning kahe inimese puhul on õiguseksperdid näinud perspektiivi seda teha.

«See on ikkagi olnud pigem meie initsiatiiv. Inimesed ise on olnud pigem segaduses ja rahulolematud, et miks ikkagi ainult aasta,» rääkis õigusekspert Kristi Toodo, kelle hinnangul tahaksid põgenikud ilmselt kõik pikemat elamisluba. Tema sõnul on neile kohe Kreekas öeldud, et aastase elamisloa menetlus käib palju kiiremini. «Inimene tahab eluga ruttu edasi minna ja nad on kohapeal ilmselt kõigega rohkem nõus. Siis nad tulevad siia ja saavad aru, et aastane elamisluba ei ole ikkagi hea variant.» Soovitakse suuremat kindlust – mängus on ka lapsed, keeleõpe.

Pikem menetlus

MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson ütles, et saab aru, miks PPA otsustas esialgu täiendava kaitse kasuks – selleks, et protsessi kiirendada. Samuti tõi ta välja, et see on parem variant kui tuua inimesed varjupaigataotlejatena riiki ja panna nad Vao-laadsetesse keskustesse ootama, nagu seda tehakse Lätis. «Selline muudatus on igal juhul tervitatav,» lisas Janson, kelle sõnul tuleb ELi õiguse järgi esmalt hinnata just seda, kas inimene väärib pagulasstaatust ja seejärel kaaluda täiendavat kaitset.

Ratniku sõnul ei muuda PPA praktikat mitte niivõrd põgenike otsus võtta ette kohtutee, vaid 1. maist jõustunud välismaalaste seaduse muudatused, mis ütlevad selgelt ära, et ka ümberpaigutatavate puhul tuleb kohe kindlaks teha, kas neid kiusatakse taga ja kas nad väärivad pagulasstaatust.

Viimased intervjuud kümne põgenikuga tehti Kreekas möödunud nädalal ning nende puhul on ees ootamas niisiis põhjalikum menetlus. PPA loodab siiski, et otsused saab kuu aja jooksul tehtud.

Ratnik usub, et asjad venima ei hakka.  «See ei ole küll nii operatiivne, aga püüame kahe-aastasesse raami jääda, mis on poliitiline otsus. Kui oluliselt ei muutu varjupaigataotluste maht piiril või siseriigis, siis ei tohiks probleemi tekkida, sest nö. tavataotluste maht on praegu marginaalne. Mingit otsest rändesurvet Eestile ei ole.» Lisaks saab lõpliku otsuse staatuse üle teha ka siis, kui inimene on juba Eestisse toodud.

Kohtusse pöördunud põgenike staatuse vaatab PPA uuesti üle. Teha tuleb uued intervjuud. «Kui me tuvastame, et neile on pagulasstaatuse andmine põhjendatud, siis me seda ka teeme.» Samuti vaadatakse Ratniku sõnul üle ka ülejäänud 17 Eestisse jõudnud põgenike taust. «Meie eesmärk ei ole sundida kedagi kohtusse minema, vajadusel teeme uued otsused.»

Sotsiaalsed garantiid samad

Miks on sõjapõgenikud nii huvitatud oma staatusest ja bürokraatiaga tegelemisest? Ratniku sõnul sotsiaalsetes garantiides vahet pole. Samas tagab pagulasstaatus ka Ratniku arvates suurema kindluse, et end riigis sisse seada.  «Kolmeaastane elamisluba on pikema perspektiiviga ja kindlam.»

Eero Jansoni sõnul ei tasu kindlustunnet alahinnata. «See on väga oluline ja aitab integreerumisele kaasa.»

Toodo tõi veel välja, et sõjapõgenikuks olemine ei tähenda ilmtingimata, et tegemist on väga vaese inimesega. «Kui inimene tahaks siin näiteks alustada ettevõtlusega, siis miks ta peaks investeerima, kui ta teab, et aasta pärast ta võib-olla ei olegi enam siin. Mingi kindlus peab ju olema, et oma elu üles ehitada, ka see on üks aspekt,» lisas Toodo.

Ratniku sõnul on ka teisi riike sarnase probleemi ees nagu Eesti. «Üks osa liikmesriike annab kolmeaastase elamisloa hinnates tagakiusu. Teine osa annab üheaastase elamisloa, ka Läti ja Leedu, kelle vastu on ka samal põhjusel kohtusse pöördutud.»

Mai lõpus lähevad esimesed Eesti menetlusmeeskonnad ka Türki. Itaaliaga pole endiselt põgenike ümberpaigutamiseks koostöö käima läinud, kuid käivad poliitilised läbirääkimised, et Itaalia lubaks Eesti ametnikel ise intervjuusid läbi viia, nagu seda tehakse Kreekas.

Hetkel on Eesti vastu võtnud Kreekast 19 inimest. Esimesed sõjapõgenikud jõudsid rändekava alusel Eestisse märtsi lõpus – viieliikmeline Iraagi pere, üks Süüria ja üks Jeemeni päritolu mees. Aprilli lõpus võeti vastu kaks perekonda Süüriast, üks perekond Iraagist ja üks mees Jeemenist.

Eesti on avaldanud valmisolekut ümber asustada või paigutada kuni 550 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Kõik rahvusvahelise kaitse saajad peaksid Eestisse jõudma kahe aasta jooksul.

Tagasi üles