Arhiivkaadrid ja virtuaaltuur: vaata, milline näeb välja Linnahall pärast kuueaastast vaikelu

Linnahalli uksed suleti 2010. aasta alguses. Postimees pääses majja, et näidata, mis seisus on kontserdisaal pärast kuueaastast talveund ja enne loodetavate remonttööde algust. 

(Virtuaaltuuri nägemiseks viige kursor allolevale pildile ja vajutage oranži tähekese juures nuppu "Sisene". Hoones ringi vaatamiseks hoidke all vasakut hiireklahvi ja nihutage kursorit. Pildi suuruse muutmiseks kasutage hiire rullikut. Ülejäänud artikli lugemiseks viige esmalt kursor virtuaaltuuri pealt kõrvale.)

Lenini-nimeline astmikpüramiid, kuhu ei ehitatud kasiinot. Just nii võiks kõlada Linnahalli elulookirjelduse säsi, sest kunagise Vladimir Iljitš Lenini nimelise kultuuri- ja spordipalee välisilme meenutab astmikpüramiidi ning kasiinot pole Linnahallis tänaseni. Aga plaanis oli.

(Galerii vaatamiseks vajutage nooltele.)

Trellid Linnahalli sissepääsu ees.

Elu teisel pool trelle - ämbrid annavad vihje nõukaaegse katuse ehituskvaliteedi kohta.

Tühjad garderoobid saalile, mis mahutab üle 4500 inimese.

Vaade saali esisele.

Publiku tualettruumi põrand on lekkiva katuse tõttu vee all.

Saali esine - täpselt nii, nagu vanasti.

Niiskuskahjustused saali juures.

Lagunemise vältimiseks hoitakse majal soe sees.

Tehnika väsimise tõttu püsib gigantne, 50meetrine gobelään peidus.

Arhiivkaader Enn Põldroosi pannoost «Inimeste elu». Foto: Peeter Langovits

Linnahalli tehnikapark on säilinud originaalilähedasena ning vajab kaasajastamist.

Lavaga külgnevates ruumides ladustatakse vanu rekvisiite, kostüüme ja isegi palke.

Lavatehnika juhtimispult.

Lavatagust kasutatakse laoruumina.

Lisaks palkidele leiab sealt ka etenduse «Billy Elliot» dekoratsioonid.

Näitlejate garderoob Linnahalli alumisel korrusel.

                              

Ajaloolane Jaak Juske toob Linnahallist rääkides aga esimesena välja hoopis asjaolu, et nõukaajal oli see Tallinnas üks vähestest kohtadest, kust mere äärde pääses. Kuna «palee» ja veeni jõudmiseks tuli ületada juba 19. sajandil rajatud raudtee, mis ühendas Kopli kaubajaama sadamaga, koolutas arhitekt Raine Karp osakese jäähallist üle tänase kultuurikilomeetri. Jäähall on aga nii kehvas seisus, et liuvälja jahutanud tehnika on ammu lammutatud ning hoone sisse pääsevad vaid need, kes trotsivad trelle ja okastraati.

Rahvakogunemine Linnahalli juures Rahvarinde poliitilise koosoleku «Stalini poliitika ja Eesti» ajal 1988. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
(Liuguri liigutamiseks vajuta pildile ning seejärel hoia all vasakut hiireklahvi ja liiguta kursorit.)

Ja eks trellidest ja okastraadist ongi saanud Linnahalli eksterjööri oluline kujunduselement - vandaalide eest tuleb kaitsta nii maja aknaid kui ka lõuendiks passivaid seinu. Kui mõnel marodööril õnnestubki kaitseliinidest läbi murda, avaneb Linnahalli öövahil meeliülendav võimalus teda mööda maja taga ajada. Pimedas. Suurtes kajavates koridorides. Ihuüksi…

Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva töösuve avamine Linnahalli juures 1987. Foto: K. Mirka

Kuna maja on olnud alates 2010. aasta 1. jaanuarist laiemale avalikkusele suletud ning sinna on jäänud vaid paar väikeettevõtet ja helistuudio, tegi Postimehe kaameramees Linnahallile tiiru peale ning pani kokku 360kraadise vaateväljaga ringkäigu. Isegi ilma ehitusekspertide abita on selge, et maja katus laseb kohati päris tugevasti läbi ning sellest annavad tunnistust nii ämbrid ja vannid kui ka niiskuskahjustused laes.

Vaade Eestimaa Rahvarinde Kongressi saali Tallinna Linnahallis. 1988 Foto: Georgi Tsvetkov/ERAF

Kui aga tühjavõitu koridoridest saali ja lavale liikuda, sattuvad kaadrisse mingist ehitusest üle jäänud palgid ning erinevate etenduste rekvisiidid ja kostüümid. Mingil põhjusel leiab sealt ka kastide kaupa muusikali Billy Elliot logoga tasse.

EKP Keskkomitee ja ENSV Ülemnõukogu ühine pidulik istung Tallinna Linnahallis, mis on pühendatud NSV Liidu moodustamise 60. aastapäevale. Vaade presiidiumile. 1982 Foto: Georgi Tsvetkov/ERAF

Ja see toobki meid tagasi loo alguse juurde. Kui Meelis Pai juhtimisel valminud muusikal jõudis isegi lavalaudadele, siis ideega teha Linnahalli juurde hotell, konverentsikeskus ja kasiino väga kaugele ei jõutud. Sel korral pole kasiinost juttu olnud ning Tallinna linnavalitsus kavatseb hoone korrastamise raha saada hoopis kõrvalolevate kruntide müügist.

Vaade Eestimaa Rahvarinde Kongressi saali Tallinna Linnahallis. 1988 Foto: Georgi Tsvetkov/ERAF

Kuniks poliitikud ja ärimehed atra seavad, peab Linnahalli betoon ajahamba räsimisele väärikalt vastu ning on ilmselt isegi meelitatud sellest, et Jaak Juske arvates on Linnahall väärtuslik näide nõukogude esindusarhitektuurist ja seega monument oma ajastule. Ja just selle tõttu ongi oluline, et säiliksid hoone üldproportsioonid, kontserdisaal ning avalik juurdepääs. 

Mis saab aga edasi? Linnaisad loodavad pika ajalooga hoone juba kolme aastaga nüüdisaegse teatri- ja kontserdipaigana täiesti uuele elule äratada. Plaanide kohaselt peaks loomuliku akustika ning moodsa lavatehnikaga umbes 5000 istekohaga saal siia meelitama maailmatasemel sümfooniaorkestreid ja suuri lavastusi.