/nginx/o/2016/05/17/5397261t1h52e3.jpg)
Eesti on vastu põgenike automaatse ümberjagamise süsteemi kehtestamisele Euroopa Liidus, otsustas valitsus Euroopa Komisjoni esitatud varjupaigasüsteemi reformi ettepanekuid arutades.
Valitsus keeldus põgenike automaatsest ümberjagamisest (1)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
2. juuni 2016, 13:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti hinnangul peaksid kriisimeetmed olema eraldatud Dublini süsteemi tavapärasest toimimisest ning nende meetmete sisu ja käivitamise üle otsustamise pädevus peaks jääma Euroopa Liidu Nõukogule, seetõttu ei toeta Eesti automaatset jaotussüsteemi,» teatas valitsuse pressiteenistus.
Samas toetab Eesti Euroopa Komisjoni püüdlusi tõhustada Euroopa ühtse varjupaigasüsteemi toimimist, edastas valitsuse pressiteenistus. Mitmed Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekud nagu menetlustähtaegade muutmine, varjupaigataotlejate kaasaaitamiskohustuse kehtestamine, erandid saatjateta alaealistele, integratsioonitegevuste harmoneerimine ja muu, on asjakohased ning neid saab Eesti toetada.
Euroopa Komisjoni esitas 4. mail ettepanekud ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks, mis näevad ette pagulaste ümberjagamise massiivse rändesurve alla jäänud riikidest teistesse liikmesriikidesse ning võimaluse nõuda põgenike vastuvõtmisest keelduvalt riigilt solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta.
Uus süsteem võimaldab automaatselt kindlaks teha olukorra, kus riik seisab silmitsi ebaproportsionaalselt suure hulga varjupaigataotlustega. Võrdlusaluseks on riigi suurus ja jõukus. Kui ühes riigis ületab varjupaigataotluste arv võrdlusalust rohkem kui 150 protsendiga, paigutatakse kõik uued kõnealuses riigis varjupaika taotlevad isikud pärast nende taotluse kontrolli ümber teistesse liikmesriikidesse seni, kuni taotluste arv on taas allapoole seda taset, selgitas Euroopa Komisjon.
Uue mehhanismi raames võetakse arvesse ka jõupingutusi, mida liikmesriik on teinud, et asustada ümber rahvusvahelist kaitset vajavad isikud otse kolmandast riigist. Kuritarvituste ärahoidmiseks ja edasiliikumise piiramiseks kehtestatakse muu hulgas selgemad varjupaigataotlejate juriidilised kohustused, sealhulgas kohustus jääda liikmesriiki, kes vastutab tema taotluse eest.
Ettepanekutega nähakse ette ka olemasoleva Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ümberkujundamine tõeliseks Euroopa Liidu varjupaigaametiks. Üks ameti peamisi uusi ülesandeid on rakendada võrdlusalust, et kohaldada õiglast jaotusmehhanismi uue süsteemi raames. Samuti on kavas kohandada ja tugevdada sõrmejälgede andmebaasi Eurodac, et hõlbustada tagasisaatmist ja võitlust ebaseadusliku sisserändega.