Soolise palgalõhe vähendamisel oodatakse eeskuju riigisektorilt

Merje Pors
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Kollaaž Katri Karing

Eesti paistab Euroopa riikide seas negatiivses mõttes silma ligi 29-protsendilise erinevusega meeste ja naiste palkades. Nii suure lõhe vähendamisel oodatakse eeskuju avalikult sektorilt, selgub täna avaldatud uuringu ettepanekutest.

«Avalikul sektoril on tööandjana moraalne kohustus olla eeskujuks teiste sektorite tööandjatele. Personalipraktikad ja õiglane palgakorraldus peaksid seal tagama võrdsemad palgad,» selgitas Marre Karu, uuringu «Sooline palgalõhe Eestis» üks läbiviijatest. Ta nentis, et suur osa Eesti naistest töötab avalikus sektoris ja seal on küllaltki suur palgalõhe.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja tõdes, et avalikul sektoril on tõesti suur roll eeskuju näitamisel, kuid õiglase palgakorraldusega on seal juba alustatud – näiteks on enamikes avaliku sektori organisatsioonides algust tehtud ametikohtade hindamisega.

Marre Karu tõi välja ka töö- ja pereelu ühitamise olulisuse. Ta tõdes, et Eestis on väga pikk lapsehoolduspuhkus, mille tagajärjel jäävad naised umbes 1,5-2 aastaks töölt kõrvale. «See võib tekitada tööandjates ette arvamust, et naise palkamine on tülikas ja kulukas.»

Olukorra parandamiseks tuleks tema sõnul julgustada meeste suuremat osalust lapse kasvatamisel ja innustada naisi töötama lapsehoolduspuhkuse ajal osalise tööajaga. Lisaks on oluline taastada tasuline isapuhkus, korraldada meestele suunatud vanemahariduseteemalisi loenguid ning anda isadele individuaalne õigus lapsehoolduspuhkusele.

Uuringu koostajad tegid ka ettepaneku muuta töötasustatistika ajakohasemaks ja põhjalikumaks, statistika oleks töötajatele abiks palgaläbirääkimistel ja palgatõusu küsimisel.

Suur selgitamata palgalõhe osakaal

Vastavalt täna avalikustatud uuringule on Eesti meeste ja naiste keskmine palgaerinevus aastate 2000-2008 kokkuvõttes 28,7 protsenti.

Uuringu teine läbiviija Sten Anspal märkis, et 4,4 protsenti palgalõhest on selgitatav sellega, et naised ja mehed teevad erinevaid töid, neil on erinev kvalifikatsioon, tööandja ja tööaeg. Samas on Eestis väga kõrge selgitamata palgalõhe – 24,3 protsenti. Selle osakaalu selgitamisel ei pruugi Anspali sõnul statistikast piisata, kuna sealt ei tule välja mitmed mõjutegurid nagu näiteks inimeste isikuomadused ja diskrimineerimine.

Kui vaadata naiste ja meeste haridustaset, siis naised on statistika kohaselt kõrgema haridusega – kõrgharidusega naiste hulk on suurem kui kõrgharidusega meeste hulk, samuti moodustavad põhiharidusega inimeste hulgast enamiku mehed.

Samas mehed ja naised töötavad suhteliselt erinevatel ametikohtadel. Meeste seas on suur juhtide osakaal, naiste seas on aga kõrgem tippspetsialistide osakaal.

Uuringus vaadati ka laste saamise ja kasvatamise mõju palganumbrile. Selgus, et keskmiselt on ühe lapse olemasolu seotud 1,2 protsenti madalama palgaga võrreldes lastetute naistega.

Sotsiaalministeerium avalikustas täna uuringu «Sooline palgalõhe Eestis», mille viisid läbi poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR. Uuring viidi läbi aastate 2000-2008 kohta ja selleks analüüsiti tööturustatistikat ning viidi läbi juhtumianalüüsid organisatsioonides.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles