Eestis registreeriti tänavu esimesel poolaastal kuritegudest enim vargusi, kehalisi väärkohtlemisi, mootorsõiduki joobes juhtimisi ja kelmusi.
Kuritegevuses annavad tooni vargad, peksjad, roolijoodikud ja kelmid
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
12. juuli 2016, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi koostatud kuritegevuse baromeetri järgi langes kuritegevus Eestis aasta esimeses pooles kaheksa protsenti. Kui 2015. aasta esimese kuue kuuga registreeriti 16 253 kuritegu, siis sellel aastal oli neid 14 946.
Olulisematest kuriteoliikidest langes võrreldes mullusega röövimiste arv 38 protsenti, varguste arv 19 protsenti, kehaliste väärkohtlemiste arv kaheksa protsenti ja liikluskuritegude arv kolm. Samas kasvas kelmuste arv 23 protsenti.
Tapmisi ja mõrvu koos katsetega registreeriti kuue kuuga 20, mis on ühe võrra vähem kui aasta varem samal perioodil. Vägivalla tagajärjel hukkunute arvu vähenemine on olnud Eestis kiire, veel viis aastat tagasi registreeriti poolaastaga 40 tapmist.
Maakondadest vähenes registreeritud kuritegude arv enim Tartumaal (26 protsenti), Viljandimaal (19 protsenti) ja Harjumaal (14 protsenti). Kuritegude registreerimine on kasvanud aga Valgamaal (20 protsenti), Järvamaal ja Ida-Virumaal (kummaski 14 protsenti).