Küberohud ajendavad Eestit looma Suurbritanniasse või Luksemburgi oma andmekeskuse (1)

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küberrünnakud toimuvad aina sagedamini.
Küberrünnakud toimuvad aina sagedamini. Foto: SCANPIX

Kartes Venemaa küberrünnakut või sissetungi Eestisse, plaanib riik luua endast virtuaalse koopia Suurbritanniasse, kirjutab Briti päevaleht Financial Times. Brexiti tõttu alustati läbirääkimisi ka Luksemburgiga.

Läbirääkimised käivad Tallinna ja Londoni vahel, et varundada Suurbritannias nii Eesti valimiste, varade, panganduse kui kogu valitsuse bürokraatiaga seotud andmeid ja hoiustada neid turvalises kohas, teatasid Eesti ametnikud.

Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda muudab olukorra keerulisemaks ja seetõttu peab Eesti läbirääkimisi ka Luksemburgiga, kirjutab Briti ajaleht.

Eesti kasutab juba oma saatkondi välismaal, et hoiustada servereid ja kaitsta valitsuse dokumente. Üha kasvavad pinged ja suurenevad mured seoses küberrünnakute ja idanaabriga, ajendavad riiki nüüd plaanima märksa ambitsioonikamaid eriolukorra meetmeid.

See on projekt, mis räägib hirmudest piirkonnas, samuti riiklusest ja sõjast üha enam digiteeritud maailmas, kirjutab Financial Times.

«Meil on väga agressiivne naaber ja me peame tagama selle, et misiganes meie territooriumiga tulevikus juhtub, elab Eesti selle üle,» ütles riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka. «Eestis me juba valime internetis, maksame makse internetis — pole peaaegu midagi, mida me praegu digitaalselt ei teeks.»

Ta lisas, et «kui midagi väga halba peaks juhtuma, tahab Eesti öelda, et meie maa siiski säilib — me saame siiski olla oma riik, isegi siis, kui meil pole meie territooriumi.»

Briti valitsuse kõneisik kinnitas, et Suurbritannia on Eestiga arutanud «andmete ühise juhtimise projekti».

Eesti langes 2007. aastal Venemaa toore ja rüüstava küberrünnaku ohvriks. See oli kättemaks Pronkssõduri ümberpaigutamise eest, mis halvas pangad, meedia, valitsuse ja telekommunikatsiooni võrgud. Sellest ajast saati on riik pidanud oma digitaalset turvalisust esmajärguliseks.

«Kui inimesed räägivad küberrünnakutest, on selle taga tavaliselt palju hirmu ja deemoneid,» ütles Kotka. «Aga Eestis on inimesed selle üle elanud — nad teavad, mis juhtub ja see tähendab, et me võtame seda tõsiselt.»

Eesti on üks enim digitaliseerunud ühiskond maailmas, kirjutab Financial Times. Asjaajamine riigis toimib paberivabalt, igal eestlasel on unikaalne digiidentiteet, mida inimesed kasutavad nii ühistranspordi eest tasumiseks kui haiglatesse sisse kirjutamiseks.

Eesti on oma positsiooni tõttu muutunud üha enam haavatavamaks, riik paikneb NATO eesliinil, tõrjudes Venemaad.

Paljud näevad alliansis Balti riike kui järgmist potentsiaalset sihtmärki, kui pinged ei leevendu. Eesti on sarnaselt Lätile ja Leedule sage Vene propaganda märklaud.

Seoses NATO kaitsevõimekusega Balti riikide osas, muutub õhkkond aina närvilisemaks. Ameerika Ühendriikide presidendikandidaadi Donalt Trumpi vastuolulised märkused sel nädalal valasid veelgi õli tulle, kirjutab Briti päevaleht.

Venemaa küberrünnakud regioonis on aina sagenenud, räägivad Baltimaade ametnikud. 

Iga kord, kui Venemaa võtab Baltimaade lähedal ette suured sõjalised õppused, kaasneb sellele ka küberrünnakute arvu kasv, ütles üks vanem Balti luure ametnik, paludes anonüümsust.

NATO sees peab suurem osa sõjaväelastest Venemaa sissetungi Balti riikidesse ebatõenäoliseks, kuid enam kardetakse hübriidsõja puhkemise stsenaariumi, mille puhul küberrünnakud mängivad olulist rolli.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles