Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Põhikooliõpilane viit vaheaega ei poolda: pigem õpin kevadel, kui on halvad ilmad

14
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Võrdlev graafik praegusest ja tulevasest õppekoormusest. | FOTO: Haridus- ja teadusministeerium

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi allkirjastas määruse, mille kohaselt lisandub senisele neljale koolivaheajale ka viies, et jaotada kevadele kuhjunud õppekoormust ühtlasemalt ning vähendada kevadväsimust.

Ligi sõnul aitab pikka aega kehtinud riiklike vaheaegade süsteemi muutmine ja kevadesse viienda vaheaja lisamine jaotada õppekoormust ühtlasemalt ning mõistlikumalt.

«Kevadised veerandid on praegu kooliaasta alguse omadest kümme kuni viisteist päeva pikemad ning võimendavad õpilaste ja õpetajate kevadväsimust. Talvine lisapuhkus kulub ära ja annab võimaluse kuulda tulevikus rohkem kevadrõõmust kui tüdimusest,» selgitas Ligi.

8-aastane kiidab, 14-aastane laidab

Viienda koolivaheaja eesmärk on, et õppekoormus jaotuks tervise- ja õppimissõbralikumaks.

«Näen oma lapse järgi, et talle kuluks lisapuhkus ära. Need mõned päevad, mis suve arvelt võetakse, ei muuda midagi,» leidis Kadri Braun, kelle laps läheb sügisel Tartu Hiie koolis teise klassi.

«Lapsed väsivad ära,» arvas ka 8-aastase poja ema Kristi Tammekand. «Nad on rõõmsamad ja produktiivsemad, kui saavad rohkem n-ö puhkusesutsakaid teha.»

Ent leidub neidki, kes ei soovi, et vaba suveaeg lüheneb. Nimelt pikendab lisavaheaeg kooli õppeaastat umbes nädala võrra ja suvine vaheaeg algaks uue korra järgi alles 12. juunil.

Võru Kreutzwaldi kooli õpilane, 14-aastane Rahel Ariel Kaur eelistab pigem praegust süsteemi. «Kevade lõpus on juba suvetunne peal ja lihtsalt ei jaksa enam koolis midagi teha,» ütles ta. «Pigem õpin kevadel, kui on halvad ilmad. Olen alati nii hakkama saanud ja eelistaksin edaspidigi nelja vaheaega,» mõtiskles neiu. «Ka minu sõbrad peavad muudatust pigem negatiivseks ja leiavad, et vaba suve võiks ikka rohkem olla.»

Tammekand leiab aga, et lapsed ei adu suvevaheaja lühenemist. «Suvi on pikk ja pigem olgu üks lisapuhkus aastas juures,» ütles ta. Tema 8-aastane poeg Mark Otto, kes käib Tallinnas Kadrioru Saksa gümnaasiumis, peab ühe vaheaja lisandumist igati heaks mõtteks.

Mitu kooli on viie vaheaja süsteemi juba katsetanud, näiteks riigigümnaasiumid. Samuti otsustas viimati Pärnu, et järgmisel õppeaastal on linna koolidel talvel üks lisavaheaeg ning viie vaheaja kehtestamist kaalub ka Tartu.

Ligi kinnitusel on koolide tagasiside olnud pea eranditult positiivne. «Kuna muudatus puudutab mitmesaja tuhande lapsevanema ja noore elukorraldust, siis hindasime erandiõigust kasutanud koolide ja omavalitsuste kogemust kõrgelt,» lisab minister.

Kärdla ühisgümnaasium (tulevane riigigümnaasium – toim) on üks neist koolidest, mis on juba viiele koolivaheajale üle läinud. Kooli direktor Ivo Eesmaa kinnitas, et muudatusega on rahul nii õpilased kui ka õpetajad. Vaheajad on aga teistsugustel aegadel, kui uue määrusega ette nähakse. Kui uue korra järgi algaks suvevaheaeg 12. juunil, siis Kärdla ühisgümnaasiumi õpilased pääsevad suvepuhkusele juba 4. juunist.

Eesti Koolijuhtide Ühenduse tegevsekretäri Martin Kaasiku sõnul toetavad koolijuhid küll ettepanekut, kuid soovivad, et koolidele jääks endiselt võimalus kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. «Mõni kool ei soovi rakendada ministeeriumi kehtestatud suusavaheaega. Põhjuseks toodi näiteks, et kui sel ajal ei ole lund, vaid on pori, istuvad lapsed kodus arvutis. Et pigem tehakse vaheaeg siis muul ajal,» märkis Kaasik. Ministeerium jättiski koolipidajatele selle õiguse.

Viie vaheaja ettepanekut toetasid ka õpilaste ja omavalitsuste esindusorganisatsioonid. «Oleme selle teemaga tegelenud juba 2012. aastast - toetasime viit vaheaega juba siis ning toetame seda ka praegu,» kinnitab Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Andreanne Kallas. «Kolmas ja neljas veerand on väsitavad ja pikad ning ilma viienda vaheajata tekib kergelt väsimus, mille tõttu ei jaksa õpilased materjali nii põhjalikult omandada.»

Viies vaheaeg annab nii õpilastele kui ka õpetajatele võimaluse vahepeal puhata. Lisaks on õpilased välja toonud, et suvel kauem koolis käies saab teha rohkem praktilisi tunde õues.

Eesti Õpetajate Liit leiab samuti, et viienda vaheaja lisamine kooliaastasse on põhjendatud ja väga tervitatav. «Meie kliimas aitab täiendav kevadine vaheajanädal kindlasti pikast talvest ja pimedast ajast väsinud organismil taastuda. See omakorda vähendab ilmselt ka haigestumisi kevadtalvisel perioodil,» selgitas liidu juhatuse esimees Margit Timakov.

Muudatus annab tema hinnangul ka ühtse ajalise raami nii perekonnas ettevõtmiste planeerimisel kui ka õpilaste ja õpetajate ürituste korraldamisel üle Eesti. Selleks, et laste koolivälist tegevust ja perede ühistegevusi oleks lihtsam planeerida, pannakse riiklikud koolivaheajad paika juba vähemalt aasta varem.

Paremad õpitulemused

MTÜ Lastekaitse Liit lisab, et viies vaheaeg tagab paremad õpitulemused. «Eesti laste õppekoormus on üks suuremaid Euroopa riikide hulgas. Lisavaheaeg annab tõhusa võimaluse lähenevate eksamite või arvestuste eel hinge tõmmata ja kokkuvõttes panustada parematesse õpitulemustesse,» põhjendas liidu esindaja Grete Landson.

Lastevanemate liidu juhatuse liige Aivar Haller märkis, et kõigil peredel ei ole igal aastal võimalik suvel puhkust võtta ning lisavaheaeg annab perele suurepärase võimaluse ühist aega plaanida. «Õppimisaeg aastavahetusest kevadise vaheajani on häbematult pikk ja koormav ning selles pimeduses väsitakse lihtsalt ära. See on tegelikult hea vaheldus nii õpilastele kui ka õpetajatele, kes mõlemad vajavad ilmselgelt väikest vahepausi,» rääkis Haller.

Järgmine küsimus on tema sõnul aga, kust see lisapuhkuse aeg võtta. «Eks seda peab vaatama. Eelistatavalt võiks neid päevi võtta jaanuari algusest, mitte suve arvelt.»

Koolipidajale ehk kohalikule omavalitsusele jääb endiselt võimalus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

2016/2017. õppeaasta koolivaheajad

1. sügisvaheaeg 22.-30. oktoober 2016

2. talvevaheaeg 23. detsember 2016 - 8. jaanuar 2017

3. kevadvaheaeg 18.-26. märts 2017

4. suvevaheaeg (v.a lõpuklassid) 7. juuni - 31. august 2017

2017/2018. õppeaasta koolivaheajad

1. sügisvaheaeg 21.–29. oktoober 2017

2. talvevaheaeg 23. detsember 2017 – 7. jaanuar 2018

3. suusavaheaeg 24. veebruar – 4. märts 2018

4. kevadvaheaeg 21. aprill – 1. mai 2018

5. suvevaheaeg (v.a. lõpuklassid) 12. juuni – 31. august 2018

Tagasi üles