Siseministeerium avaldas dokumendid ja selgituse: Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik (27)

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dokument perekonnanime muutmise kohta 1921. aastal, mille kohaselt said Marina Kaljuranna vanavanemad Aleksander ja Aleksandra perekonnanimeks Rajevski ning millelt nähtub, et nimi anti kodanikele.
Dokument perekonnanime muutmise kohta 1921. aastal, mille kohaselt said Marina Kaljuranna vanavanemad Aleksander ja Aleksandra perekonnanimeks Rajevski ning millelt nähtub, et nimi anti kodanikele. Foto: Siseministeerium

Vastuseks presidendiks kandideeriva Marina Kaljuranna pöördumisele kinnitas siseministeerium, et Marina Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik ning avaldas ka selgituse ja dokumendid, mis seda tõestavad.

1922. aastal jõustunud kodakondsuse seadusega loeti Eesti kodanikeks ka Tartu rahulepinguga liidetud territooriumidel elanud isikud. Marina Kaljuranna vanavanemad Aleksander ja Aleksandra Rajevski elasid Narova (Narva) vallas Komarovka külas, mis on Eesti territoorium alates Tartu rahust ehk 1920. aastast. Lisaks on Marina Kaljuranna vanaisa Aleksander Rajevski kodakondsus tuvastatav läbi aja erinevate arhiividokumentidega nagu näiteks laste sünniaktid, abieluakt jms.

Lähtudes eeltoodust saab siseministeerium kinnitada, et Marina Kaljuranna vanavanemad olid Eesti kodanikud. Sellest lähtuvalt on ka 1925. aastal sündinud Marina Kaljuranna ema Veera Rajevskaja sünnijärgne Eesti kodanik, nii nagu ka tema tütar Marina Kaljurand.

Dokument perekonnanime muutmise kohta 1921. aastal, mille kohaselt said Marina Kaljuranna vanavanemad Aleksander ja Aleksandra perekonnanimeks Rajevski ning millelt nähtub, et nimi anti kodanikele.
Dokument perekonnanime muutmise kohta 1921. aastal, mille kohaselt said Marina Kaljuranna vanavanemad Aleksander ja Aleksandra perekonnanimeks Rajevski ning millelt nähtub, et nimi anti kodanikele. Foto: Siseministeerium
Aleksander ja Aleksandra Rajevski tütre Maria Rajevski sünniregistri kanne, kus on kinnitus, et ka Aleksander ja Aleksandra sündisid Narva vallas.
Aleksander ja Aleksandra Rajevski tütre Maria Rajevski sünniregistri kanne, kus on kinnitus, et ka Aleksander ja Aleksandra sündisid Narva vallas. Foto: Siseministeerium
Foto: Siseministeerium
Aleksander Rajevski abielu registrikanne 1939. aastast, mis kinnitab, et ka veel 1939. aastal oli ta Eesti kodanik. Vastavalt 1925. aasta perekonnaseisu seadusele peeti perekonnakirju üksnes Eesti vabariigi kodanike kohta.
Aleksander Rajevski abielu registrikanne 1939. aastast, mis kinnitab, et ka veel 1939. aastal oli ta Eesti kodanik. Vastavalt 1925. aasta perekonnaseisu seadusele peeti perekonnakirju üksnes Eesti vabariigi kodanike kohta. Foto: Siseministeerium

«Osa EKRE juhtpoliitikuid käivad mööda riiki ringi ja räägivad, et mina ei tohiks kandideerida Eesti presidendiks, kuna ma polevat sünnijärgne Eesti kodanik. See on vale,» kirjutas Kaljurand eile Facebookis.

«Ent kuna sõnast kõigile ei piisa ja ei piisanud ka siseministeeriumi korduvatest kinnitustest, et see on nii, olen palunud, et siseministeerium avaldaks kõik vajalikud dokumendid ja annaks oma hinnangu avalikult, et see teema oleks lõplikult päevakorrast maas - kuigi minule on siseministeerium ja PPA kinnitanud seda korduvalt, viimati üleeile.»

«Minu ema on sündinud Eesti Vabariigis, ta oli Eesti kodanik, ka minu ema isa oli minu ema sünnihetkel samuti Eesti kodanik, mina olen sünnijärgne Eesti kodanik.»

Esmaspäevase kuupäevaga dokumendil seisab: «Politsei- ja piirivalveamet tõendab, et Marina Kaljurand (46209060337) on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Tõend on antud esitamiseks vabariigi valimiskomisjonile.»

Opositsiooniline Konservatiivne Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon nõudis siseminister Hanno Pevkurilt kinnitust, kas endisel välisministril Marina Kaljurannal on ikka presidendiks kandideerimiseks vajalik sünnijärgne Eesti kodakondsus.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme märkis Pevkurile saadetud kirjalikus küsimuses, et presidendikandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku ning valimisseaduse kohaselt lisavad kandidaadi ülesseadjad vastavale esildisele dokumendid, mis tõendavad, et kandidaat on sünnilt Eesti kodanik.

Kommentaarid (27)
Copy
Tagasi üles