/nginx/o/2011/10/23/804568t1h26c9.jpg)
Riigikogus toimus täna opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni eestvedamisel haldusreformi arutelu.
Riigikogus toimus haldusreformi arutelu
:format(webp)/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
14. september 2016, 15:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/15/5837737t1hb871.jpg)
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul esinesid ettekandega Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Paul Varul ning Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees Veikko Luhalaid.
Fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul vajab haldusreform sisulist arutelu, sest suve alguses seadust kiirkorras läbi surudes jäi kommunikatsioon valitsusesindajate ning omavalitsuste vahel poolikuks. Peamisteks arutelukohtadeks said nii haldusreformi hetkeseis, seaduse vastavus põhiseadusele kui ka küsimus, kuidas anda haldusreformile sisu juurde.
Paul Varuli sõnul pole reformi korraldajate jaoks probleem mitte selles, kas näiteks 4000 elanikuga vald saab oma ülesannetega hakkama, vaid selles, et seal on 4000 elanikku. Varuli hinnangul peaks hästi toime tuleval vallal, mis on piirmäärast väiksem, olema võimalus end nö sundliitmise eest kaitsta.
/nginx/o/2016/09/15/5837735t1he590.jpg)
Mis puutub haldusreformi seadust, siis Varuli sõnul tuleks loobuda 5000 elaniku nõudest või vähemasti lisada sinna ka muud kriteeriumid. Kui seda teha ei taheta, siis tuleks tekitada võimalus teha erandeid omavalitsustele, mis jäävad piirmäärast allapoole. Varuli hinnangul pole kaalu antud ka sellele, mida arvavad liitumisest või liitmisest omavalitsuse elanikud.
Veikko Luhalaid Vaivara vallast leidis, et omavalitsuste vabatahtlik ühinemine on igati tervitatav, kuid sundliitmise etapp vajab muutmist. See on ka põhjus, miks ta pöördus riigikohtu poole. Luhalaidi sõnul oli riigikohtu poole pöördumine väga kallis ja paljudel omavalitsustel polnud selleks piisavalt raha.
/nginx/o/2016/09/15/5837739t1h9e73.jpg)
Luhalaidi sõnul tulenevad erinevused omavalitsuste võimekuses sellest, kus nad asuvad. Samuti tekitab temas hämmeldust katse teha omavalitsust, mis on 1600 ruutkilomeetri suurune - Eesti kontekstis selline asi ei päde.
Samuti tõi Luhalaid välja, et omavalitsuste liitumisel võib juhtuda olukord, kus vaid kuu enne valimisi pole selged omavalitsuse piirid ja muu valimiste korraldust puudutav.
Vaivara vallas on olemas nii lastekaitsja kui ka kõik muu, mida seadus nõuab. Siiski on alustatud liitumist Narva-Jõesuu linnaga, sest see on mõistlik, kuid isegi pärast liitumist jääks 300 inimest 5000st puudu. See tähendab, et valida on liitumise vahel Narva või Sillamäega. Selle tulemusel tekiks näiteks olukord, kus Vaivara 1700 elanikku liidetaks 60 000 narvalasega.