Välisminister Urmas Paet rääkis täna riigikogus, et Eesti julgeolek 21. sajandi hakul on tagatud kindlamini kui kunagi varem, kuid samas tuleb muutusteks kogu aeg valmis olla.
Paet: Eesti julgeolek on tagatud kindlamini kui kunagi varem
8. veebruar 2011, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti peamine siht lähiaastatel on ministri sõnul NATO uue strateegilise kontseptsiooni elluviimine, NATO kaitsepoliitika tugevdamine õppuste ja nähtava heidutuse kaudu ning julgeolekuvastutuse üleandmise kindlustamine Afganistanis.
Afganistani-missiooni panustamist jätkab Eesti Paeti sõnul põhimõttel, et koos liitlastega otsustasime missiooni alustada ja koos tuleb otsustada ka lõpetamine. «Seetõttu hoiame oma osalust piiranguteta neis raamides, mida riigikogu mandaat ette näeb, s.o kuni 170 kaitseväelast - kuniks see on afgaanide jaoks vajalik ja oodatud,» märkis minister.
Ta tõdes, et Eesti on kandnud Afganistanis väga valusaid inimkaotusi, kuid samas tuleb meeles pidada, et nende kaotuste hinnaga on suurenenud eestlaste julgeolek, sest säästetud on inimelusid mujal. Alates rahvusvahelise missiooni tegevuse algusest Afganistanis on terrorirünnakute arv Euroopas Paeti kinnitusel oluliselt vähenenud.
Afganistan on ka riik, kuhu Eesti on ministri sõnul suunanud enim tsiviil- ja arengukoostöö alast võimekust: mullu kahekordistasime oma politseinike arvu Euroopa Liidu politseimissioonis EUPOL ja lähetasime neli tsiviilpolitseinikku NATO väljaõppemissiooni koosseisu, kelle ülesanne on algpolitseiõppe läbiviimine.
Lisaks praegu Afganistanis töötavatele sõjaväearstidele on Paeti sõnul kavas viieliikmelise kirurgide meeskonna lähetamine Helmandi provintsi alates aprillist.
Eesti arengukoostöö projektid Afganistanis on ministri sõnul suunatud peamiselt tervishoiu, hariduse, hea valitsemistava ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. «Jätkame esmaabikoolituse andmist, mille käigus oleme kahe aasta jooksul välja õpetanud enam kui 1000 Helmandi provintsi naist ja varustanud peresid esmaabipakkidega. Sealsamas jätkub ka tervishoiutöötajate täiendkoolituste projekt ning Eesti tervishoiueksperdi tegevus,» rääkis Paet.
Jaanuaris Afganistanis visiidil olles külastas minister Tallinna Pae gümnaasiumi sõpruskooli Kabulis. «Veendusin, kui suur on afgaani noorte õpitahe ja lootus tuleviku suhtes. Meie saame nende unistuste täitumisele kaasa aidata,» nentis ta,
Kabulis keskendubki Eesti arengukoostöö ministri sõnul peamiselt haridusvaldkonnale: tänavu on sihiks võetud Kabuli Ülikooli Afganistani keskuse infosüsteemiga varustamine ning lisaks toetab Eesti ka keskuse ehitust ning rahvusarhiivi infomaterjalide säilitamist ja uute raamatute väljaandmist.
NATO uuest strateegilisest kontseptsioonist lähtuvalt on Paeti sõnul langetatud otsus eelolevaks suveks välja töötada alliansi küberkaitsepoliitika, mille juures Eesti aktiivselt osaleb.
Tallinnas töötab juba enam kui kaks aastat NATO küberkaitse oivakeskus, mis ministri sõnul saab igal tegevusaastal juurde uusi osalisi. Mullu sai keskuse täisliikmeks Türgi ning peatsest liitumisest on teatanud ka Ungari, Poola ja USA.
Euroopa julgeolekuruumis on Paeti hinnangul endiselt kõige suurem oht juba paar aastakümmet lahendamata püsinud konfliktid. «Mägi-Karabahhias toetame OSCE vahendustegevust ja Transnistria konflikti lahtisõlmimiseks 5+2 läbirääkimisi, mille õnnestumise juures on suur roll Venemaal, kelle jaoks see on üks võimalus oma retoorilist suhtumise muutust Euroopasse ka tegudes kinnitada,» rääkis minister.
Gruusia konflikti lahendamise alus on tema sõnul ühene - see on lähtumine rahvusvahelise õiguse normidest, mis käsitlevad riikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. "Rahumeelse lahenduse eelduseks on relvarahu lepingute täitmine ja Genfi kõneluste jätkamine. Humanitaarolukorra parandamiseks on vajalik ÜRO ja OSCE missioonide tegevuse taastamine okupeeritud aladel ning juurdepääsu laiendamine, sealhulgas Euroopa Liidu missiooni EUMM humanitaartöötajatele,» märkis minister.
Euroopa Liidu liikmena innustab Eesti tema sõnul ka Egiptust demokraatlikele reformidele, mis toimuksid õigusriigi põhimõtteid järgides ning sillutaksid teed vabadele ja õiglastele presidendivalimistele.