Kaljulaid «Pealtnägijale»: minust saab empaatiline president

Kersti Kaljulaid pärast kohtumist riigikogu fratsioonidega. Foto: Liis Treimann ja Tairo Lutter

«Minust saab empaatiline president, kes räägib kõikide ühiskonnagruppidega ja kel ei lähe meelest, et nõrgemad enne,» vastas presidendikandidaat Kersti Kaljulaid ETV saates «Pealtnägija» küsimusele, millise presidendi Eesti tema näol saab.

«Nende häält, kelle hääl kipub jääma vähem kuuldavaks, tuleb ühiskonnas võimendada ja see on väga oluline,» kinnitas Kaljulaid.

Saatejuht Mihkel Kärmas uuris Kaljulaiult nii tema pere, Eesti riigi ja ühiskonna probleemide kui tema lähiaja plaanide kohta.

Kaljulaid märkis, et teda üllatas pisut, et isegi riigikogulased uurisid tänastel kohtumistel palju tema pere kohta. Kaljulaid selgitas, et tal on neli last vanuses 27, 23, 11 ja 7, neist üks on tüdruk, kolm on poisid. «Olen ka vanaema,» lisas naine.

Kaljulaiu elukaaslane on TTÜ lõpetanud sideinsener. «Minu tugi ja seljatagune,» nentis Kaljulaid. Ta lisas, et tema pidi oma otsuse presidendiks kandideerida tegema paari tunniga, kuid palus, et tema perele antaks uue olukorraga kohanemiseks aega. «Ma loodan, et kõik mõistavad, et neile tuleb anda aega leida oma koht uues olukorras.»

Küsimusele, kuidas perekond tema presidendiks saamisesse suhtub, vastas Kaljulaid, et vanemad lapsed soovisid edu, nooremad on aga olukorrast põnevil nagu lapsed ikka.

Kaljulaid märkis, et ta on väga õnnelik, et tema vanemad lapsed elavad Eestis ja ka nooremad tulid suurima hea meelega tagasi Eestisse.

Kaljulaid nentis, et olukord paraku on tõesti selline, et paljud eestlased teda ei tea ega tunne, kuid soovitas kõigil huvilistel tutvuda tekstidega, mida ta on tänavugi näiteks ajalehte Postimees kirjutanud. «Minu vaadete ja väärtuste kompass on avalik.»

Vastuses küsimusele, kuidas integreerida ühiskonnas võõrkeelseid inimesi, tõi Kaljulaid näite Luksemburgist, kus on viimastel aastatel lahkunud riigist 100 000 inimest ja juurde tulnud 200 000. Kuid kohaliku keele kõnelejate arv on sellest hoolimata kasvanud.

«Keeleõpe on küsimusteta kättesaadav kõikidele, tasuta, igal pool ja kogu aeg,» selgitas Kaljulaid. «Arusaamine ühiskonna asjadest algab siiski ühisest keelest. Ma loodan, et ka Eestis võiks olla eesti keele õpe küsimusteta kättesaadav kõikidele, sõltumata sellest, kas nad tulid siia eelmisel aastal või on siin juba ammu olnud,» lisas ta.

Kaljulaid märkis, et reedel peab ta sõitma Luksemburgi Euroopa kontrollikotta, et esitada lahkumisavaldus ja töö üle anda.