Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Maaklerite salajane andmebaas sattus uurimise alla

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kristjan Gross soovis 2011. aastal uut portaali avades kinnisvaraturgu läbipaistvamaks muuta. | FOTO: Margus Ansu

Maaklerid on aastaid kogunud paroolikardina taga tegutsevasse portaali tehingud.ee aadressi täpsusega informatsiooni kinnisvaratehingute kohta. Sellest andmebaasist on võimalik teada saada, mis hinnaga ja millal on üks või teine korter aastate jooksul maha müüdud. Väärt info, kui poleks ühte «aga» – nii detailse info avalik levitamine on ebaseaduslik, kõige tipuks lekkis info kardetavasti riigile kuuluvast andmebaasist.

Möödunud aasta lõpus hakkasid Notarite Kotta jõudma kaebused oma kodu müünud inimestelt, kes kurtsid, et täpne tehinguinfo ripub veebis avalikult üleval. «Just väikeasulatest, kus teatakse teineteist, tulid signaalid, et keegi jagab tehingute summasid,» räägib Notarite Koja esimees Tarvo Puri.

Pahased kliendid pöördusid notarite poole ja küsisid, kuidas on see võimalik. «Meilt ei saa see info niimoodi üle-eestilises mastaabis lekkida,» kinnitab Puri.

Notarid on kohustatud hoidma tehinguinfot saladuses, küll aga peavad nad selle kümne päeva jooksul pärast kinnistu müüki edastama riiklikusse tehingute andmebaasi. Seda haldab katastripidajana maa-amet, kes kardab, et lekib nende andmebaas. Lekitajateks peavad sellisel juhul olema litsentseeritud maa hindajad. Nemad on ainsad, kes saavad sellest andmebaasist väljavõtteid tellida. Sellise õigusega inimesi on praegu 31.

Portaali tehingud.ee omanik töötab praegu ise hindajana ja tunnistab, et tal on juurdepääs maa-ameti andmebaasile.

«Eesti õigussüsteemi järgi on tehingute info kättesaadavus väga piiratud – maakatastriseadus sätestab, et maa hindaja, kellel on õigus saada maa-ameti tehingute andmebaasist väljavõtteid, peab tagama nende konfidentsiaalsuse,» ütleb ameti avalike suhete nõunik Agnes Jürgens.

Kuigi näiteks veebilehel tehingud.ee on kirjas, et sealsed andmed pärinevad vaid kinnisvarafirmadelt ja ametlikest teadaannetest, esitas Notarite Koda juba mullu andmekaitse inspektsioonile kaebuse, et veebilehelt on võimalik leida ka nende tehingute andmeid, mis ei ole tehtud maakleri vahendusel.

Kaebused sagenesid

«Ei tundu väga tõenäoline, et maaklerid suudavad üle Eesti seda infot kokku kanda,» lausub Puri.

«Meil on põhjendatud kahtlused, et veebilehel kasutatakse maa-ameti tehingute andmebaasist saadud andmeid,» lisab Jürgens.

«Meie ei tea, kust andmed maaklerite portaali jõuavad, aga käesolev seadusandlus on selline, et neid võib praegu kasutada vaid hindaja, kel on litsents,» laiutab käsi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu tegevjuht Tiia Redi.

Kummaline on see, et portaalil on lastud segamatult tegutseda aastaid. Lihtne internetipäring näitab, et selle lõi 2011. aastal end tollal kinnisvaraasjatundjaks nimetanud Kristjan Gross. «Oleksid inimesed buumi ajal teadnud, mis hindu kinnisvara eest tegelikult maksti, poleks buumi tekkinudki,» tutvustas ta toona meediale uut portaali.

Aastatetagusest artiklist selgub, et infopäringu eest kasseeriti tol ajal 99 eurosenti. Veel ilmneb, et juba alustades oli portaalis infot umbes 5000 tehingu kohta üle Eesti ja see täienes iga kuuga.

«Kui me alustasime, suhtlesime ka andmekaitse inspektsiooniga ja nad ei näinud mingit probleemi, kui andmed on teatud detailsusega kuvatud,» räägib Gross nüüd.

Inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro ütleb, et inspektsioon on teadlik, et see andmebaas on kaua tegutsenud, kuid kaebused hakkasid tulema alles hiljaaegu.

Ilmselt on info portaalis aastatega detailsemaks muutunud, sest päris korterinumbreid sealt esialgu tõesti ei leidnud. Hinnainfot sai otsida maakonna, valla või linna, linnaosa, tänava, kinnisvaraobjekti suuruse ja seisukorra järgi toimunud tehingute kohta kvartali täpsusega.

Pioneer või rikkuja?

«Sel aastal on mitmed inimesed pöördunud andmekaitse inspektsiooni poole murega, et portaalis tehingud.ee on avalikustatud nende kohta teavet, mis ei peaks avalikult kättesaadav olema,» teatab Iro ning lisab, et küsimuse all ei ole mitte ainult isikuandmete kaitse, vaid ka juurdepääsupiiranguga teabe avalikustamine. «Ka maaklerid peavad lähtuma isikuandmete kaitse ja tehingu konfidentsiaalsuse põhimõtetest ning seega ei tohi oma tegevuse käigus teatavaks saanud tehinguinfot levitada.»

Veelgi kummalisem on see, et portaali omanik töötab praegu ise hindajana ja tunnistab, et tal on juurdepääs maa-ameti andmebaasile.

Iro sõnul on inspektsioon alustanud menetlust portaali haldava ettevõtte suhtes, mistõttu ei saavat konkreetset juhtumit meedia vahendusel põhjalikumalt lahata.

Selle, kas Gross on valdkonna pioneer või pigem volituste kuritarvitaja, peab selgitama menetlus, kuid praegu ei taha mees andmebaasiga seotud küsimustele eriti detailselt vastata, vaid toonitab, et sulges hiljuti juurdepääsu sellele.

«Täna on see portaal maas. Ei ole minu huvi olla kuidagi seadustega vastuolus,» vastab Gross küsimusele, kas ta ei näe huvide konflikti selles, et hindajana on tal seaduste järgi kohustus hoida tehinguinfot saladuses. Ka ei olevat tal ülevaadet, kui palju on portaalil kasutajaid ning kui paljude tehingute kohta on sinna aastate jooksul infot kogunenud.

Grossi sõnul hakkas ta portaali kasutajate hulka piirama tänavu suve alguses inspektsiooni etteheidete tõttu. Sinna pääsevat nüüd sisse ainult tema. «Sisuliselt on see tegevusest maas.»

Leht on jätkuvalt üleval, kuid sisselogimiseks läheb vaja parooli.

Kelle huvides salastatud?

Maaklerid olevat andmebaasi kadumisest aga häiritud. «Hea oli teada, mis turul toimub,» ütleb Gross.

Tehingud.ee praeguseks väidetavalt lõpuni jõudnud saaga tõstatab aga laiema küsimuse: miks peab üldse kinnisvaratehingute infot Eestis salastama? Kas selle konfidentsiaalsusnõude mõttetuse tõestuseks ei ole ka fakt, et aastaid on selline andmebaas takistamatult ja probleemideta tegutsenud? Seni ei ole see andmekaitse inspektsiooni huvitanud. Ja veel, miks peab maksma kolmandale isikule info eest, mida riik nagunii juba kogub?

«Kaudselt on tehinguandmete alusel ning kinnistusraamatu andmete kaudu võimalik tuvastada konkreetne isik, kes osales tehingus,» selgitab Jürgens. Põhimõtteliselt on riik seni olnud seisukohal, et inimeste sissetulekud ei ole avalikud andmed, sealhulgas ka kinnisvaramüügist teenitud tulu.

Samal ajal on näiteks Põhjamaades selline tehinguinfo avalik ning ka kinnisvarastatistika selle võrra täpsem. Praegu avaldab maa-amet oma lehel vaid seda, kui palju on mingis piirkonnas tehtud kinnisvaratehinguid ja mis on nende keskmine hind.

«Maa-ameti infost on professionaalse maakleri jaoks vähe. Oma töös kogen ma seda, et sellest on lihtinimesele pigem kahju, et andmed on niimoodi salastatud,» leiab Gross.

«Ma ei arva, et see info peaks kindlasti saladuses olema. On riike, kus tehingusummad on avalikud. Võib-olla inimestel oleks ostu-müügitehinguid hoopis lihtsam teha, kui nad näeksid infot, mis hinnaga on tegelikult tehingud toimunud,» nendib ka Notarite Koja esimees Puri.

«Mujal maailmas on tõesti suund suurema avatuse poole. Maa-amet analüüsib võimalusi ka meil tehinguandmete kasutamisega seotud seadusesätete muutmiseks. Seejuures on otsustava tähtsusega see, kas ja mil määral on Eesti ühiskond valmis selleks, et kõik kinnisvaratehingud oleksid avalikud. Näiteks müügihinna avalikustamine võib olla tundlik info, sest on seotud inimeste majanduslike huvidega,» lisab Jürgens ning toonitab, et maa-ameti hinnangul on ühiskonnas selline arutelu väga vajalik.

«Küsimus on poleemiline, kuna siin satuvad vastakuti kaks eesmärki – ühelt poole kinnisvaraturu läbipaistvus ning teiselt poolt isikuandmete ja notarisaladuse kaitse,» selgitab andmekaitse inspektsiooni esindaja Iro. Ta lisab, et kui teave oleks kättesaadav laiemale grupile kinnisvarafirmadele ja -maakleritele, seaks see üksikisiku firmadega võrreldes nõrgemasse seisu.

Kommentaarid

Ardo Lepp / kinnisvaraekspert.ee

Ardo Lepp

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja esimees

Tehingupõhise info avalikustamist ei luba praegu andmekaitse inspektsioon. Kliendiinfo on konfidentsiaalne, mida me ei tohi avalikustada.

Tehingute hinnad on samas maaklerite töövahend. Ei saa tööd teha, kui sa ei ole reaalsete tehingutega kursis. Maaklerid vahetavad iga päev informatsiooni. Me helistame üksteisele ja kirjutame üksteisele. Kinnisvara on selleks liiga eriline, et hakata seda keskmiste hindadega paika loksutama, sellega eriti kaugele ei jõua.

Kindlasti saaks klient õigemat aimdust sellest, millised on hinnad, aga ma pigem ei ole seda meelt, et aadressipõhiliselt avalikustada, mis hinnaga tehingud on tehtud, sest see viib meid naabri rahakotti. Ma arvan, et Eesti ühiskond ei ole selleks veel valmis.

Olen seda meelt, et tehingute infot võiks laiemale ringile avaldada. Seal ringis võiksid olla vähemasti kutselised maaklerid, päris igaühele ilmselt ei ole seda mõistlik avaldada.

Tarvo Teslon / Erakogu

Tarvo Teslon

Portaali kv.ee juht

Arvan, et kinnisvaratehingute info varjamisel puudub alus ning selle saladuses hoidmine on tagurlik ja isegi absurdne. Kinnisvaraturg oleks oluliselt efektiivsem ja läbipaistvam, kui info on kõigile kättesaadav. Lisaks paraneb statistika ja kinnisvaraarendajad saavad oma plaane julgemalt teha.

Kõik inimesed teevad oma elus mõne kinnisvaratehingu. Ostu-müügitehinguid tehes kobatakse tihti pimeduses. Inimesed peavad uskuma kinnisvaraportaalides olevat infot või maaklereid, kes omavad ainult õige pisut rohkem infot. Suures osas tekib maaklerite hinnatunnetus omaendi tehingute ja samuti kinnisvaraportaalides oleva info põhjal. Õnneks nõuavad pangad atesteeritud hindajatelt hindamist, aga seda vaid juhul, kui pank on tehinguga seotud.

Ilmselgelt vähendab avalik info ebaselgust ja näiteks võimalikke pettusi, kus inimestelt ostetakse nende kodud oluliselt alla turuhinna. Ma arvan, et kinnisvara tehinguinfo avalikustamine on samm avatud ühiskonna poole, kus kõigil on võrdne juurdepääs infole.

Tagasi üles