Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

EASist saab ettevõtlusagentuur

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Minister Liisa Oviiri sõnul lähenetakse ettevõtlusagentuuris ettevõtjatele isiklikumalt. | FOTO: Urmas Luik / Parnu Postimees/

Alates järgmise aasta algusest saab senisest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) ettevõtlusagentuur. Plaanitakse ettevõtjaid senisest paremini rahaliselt toetada ning ka tõhusamat nõu jagada. Ideed vedava ettevõtlusministri Liisa Oviiri arvates peab loodav asutus pea poolest oma senisest toetusrahast loobuma.

Viimastel aastatel, iseäranis viimastel nädalatel on EAS olnud seotud mitme skandaaliga, kus maksumaksja raha on laiali jagatud küsitaval moel või küsitaval eesmärgil. Näiteks eelmisel nädalal sai avalikkus teada juba 2012. aastal tehtud otsusest, et president Toomas Hendrik Ilves peab tagasi maksma vaid kümme protsenti EASilt Ärma talu jaoks saadud ligi 190 000 euro suurusest toetusest. Hoolimata sellest, et turismiga, nagu algses projektis kirjas oli, ta seal tegelema ei hakka.

Leidub aga ka halvemaid näiteid, kus EASilt on raha saanud ettevõtjad, kellel pole kunagi plaanis olnudki täita projekti, mille nad toetuse saamiseks esitasid. Kuigi need episoodid jäävad kahte juba lõppenud Euroopa Liidu eelarveperioodi, on EASi tegevust juhtiv majandusministeerium neist nii mõndagi õppinud ning nüüd soovitakse seda teadmist kasutada.

Üks probleem on ka, et seni jagati raha justkui šablooni alusel – kui suudad oma projekti kirjutada vastavalt üldistele reeglitele, saad ka toetuse. Kui raha vajad, aga reeglite aknast läbi ei mahu, siis ei saa. Seetõttu on tekkinud eraldi majandusharu, mis tegelebki eurorahade projektikirjutamisega. Selline tegevus ei loo aga mingit uut väärtust ega ole kooskõlas ka EASi eesmärkidega.

Oviir soovib, et sedasorti jäikade reeglite asemel muutuks ettevõtjatele lähenemine oluliselt personaalsemaks. «Toetuste jagajate hulk peab vähenema ning juurde peab tulema analüütikuid. Neid, kes oskavad ettevõtjaid ka tegelikult nõustada,» selgitas ettevõtlusminister. Tema hinnangul tuleb toetusi jagada ausalt ja nii, et nad ka tegelikult majandust muudaksid.

Ettevõtlusmnistri plaani järgi muutuksid agentuuri töötajad justkui kliendihalduriteks, kes suhtlevad konkreetsete ettevõtjatega pikema aja jooksul. «Kui ühel perioodil leiame, et ta (ettevõte – J. V.) vajab arenguhüppeks toetust, siis võib-olla paari aasta pärast võtaks seesama inimene ettevõtjaga uuesti ühendust ning küsiks, et äkki saab teda veel kuidagi aidata,» sõnas Oviir.

Teine oluline punkt muutuste teel on kitsam keskendumine just ettevõtluse arendamisele ja sellele, et see oleks ka kooskõlas riigi valitud arengusuundadega – IKT, tervisetehnoloogiad ja ressursside väärindamine. Teisisõnu on EAS pidanud seni laiali jagama ka raha, mis ei ole tegelikult seotud mitte niivõrd ettevõtluskeskkonna arendamise, vaid pigem regionaalse arenguga.

«Ka praegu on seal regionaalmeetmed – näiteks ma ei näe, et kergliiklustee annaks väga palju juurde ettevõtluskeskkonnale, aga samas võtab fookust teistelt asjadelt ära. Ettevõtlusagentuur peab keskenduma ekspordile, välisinvesteeringutele ja analüütilise võimekuse tekitamisele,» selgitas Oviir.

Seni on aga regionaalvaldkonna rahad moodustanud peaaegu poole välja jagatud summadest – 2007–2013 jagas EAS välja 773,6 miljonit eurot, millest regionaalvaldkonna osa oli 360,4 miljonit eurot. Ministri hinnangul on EASi senised ülesanded olnud justkui kokku klopsitud.

«Kui struktuurifondide raha hakkas tulema, siis tuli see kuhugi panna. Siia (ettevõtlusagentuuri – J. V.) peaksid aga jääma ainult need meetmed, mis aitavad fookust paremini sättida. Kui nad peavad tegelema mingi turismitaluga, kaob fookus ära ekspordiinvesteeringutelt,» selgitas Oviir.

Tegelikult on Oviir oma kavast viimase aasta jooksul korduvalt rääkinud ning ettevõtjatega seotud organisatsioonid on leidnud, et pigem tuleks eurorahade jagamisega seotud inimeste ja asutuste hulka vähendada.

Ka Eesti Tööandjate Keskliit sedastas oma juunikuises pressiteates, et praegu on nn euroraha kasutamisega tegelevad asutused killustunud eri ministeeriumite haldusaladesse, mistõttu esineb nii ametnike kui ka toetuse saajate jaoks dubleerimist ja ajaraiskamist. Seega leiti, et vastavad asutused oleks hea koondada, mis muudaks teenuse kvaliteetsemaks, parandaks poliitikakujundamist ja muudaks lihtsamaks ka kogu protsessi koordineerimise.

Samal seisukohal oli ka rahandusministeerium oma maikuus valminud dokumendis «Riigiülesannete analüüs». Selle dokumendi pinnalt ongi valmimas idee, et eurorahade jagamine tuleks koondada hoopis ühte asutusse rahandusministeeriumi vastutusalas.

Praegu ei anna rahandusministeerium oma kava kohta täpsemat infot, sest see on alles valmimisjärgus. Oviiri sõnul näeb aga rahandusministeeriumi plaan ette, et kaheksa eurotoetusi jagava asutuse (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Innove, Archimedes, KredEx, Keskkonnainvesteeringute Keskus, tehnilise järelevalve amet, riigi infosüsteemide amet ja rahandusministeerium) toetuste osa tuleks viia ühtse juhtimise alla.

Minister Oviir seisab aga sellele vastu, vähemasti EASi ja KredExi osas. Ta nendib, et kuigi riigireform on valitsuse prioriteet, ei tegutsetaks antud juhul väga targasti. «Siin tuleb küsida, et mis täpselt on riigireform? Minu jaoks tähendab see, et riik hakkaks tegema asju paremini ja kokkuhoidlikumalt. Rahandusministeeriumi välja pakutud projekti juures ei näe ma aga ei kvaliteedi kasvu ega kokkuhoidu,» sõnas Oviir.

Tema hinnangul peab raha jagama seesama asutus, mis on ka vastavale alale spetsialiseerunud, sest vastasel korral tuleb toetuste jagaja juurde luua eraldi üksus, kes toetaks vajalike teadmistega. «Raha jagamine ei saa olla asi iseeneses. Me ei saa jagada raha, kui meil pole komptentsi majanduses või nt Archimedes puhul hariduses,» selgitas Oviir.

Tagasi üles