Riigikogu lükkas täna koalitsiooni häältega tagasi Vabaerakonna ettepaneku vähendada riigikogu liikme tagasiastumisel makstava lahkumishüvitise suurust.
Riigikogu ei toetanud saadikute lahkumishüvitise vähendamist (2)
27. oktoober 2016, 12:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parlamendi põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu menetlusest välja hääletada toetas 33 Reformierakonda, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluvat riigikogu saadikut. Tagasilükkamise vastu olid Vabaerakonna fraktsiooni liikmed Jüri Adams, Andres Ammas, Andres Herkel, Ain Lutsepp ja Artur Talvik, keskerakondlased Enn Eesmaa, Peeter Ernits, Mihhail Korb ja Tarmo Tamm ning IRLi kuuluv Maire Aunaste.
Opositsiooniline Vabaerakond soovis muuta eelnõuga riigikogu liikme staatuse seadust, mille kohaselt makstakse praegu omal soovil parlamendist lahkuvale saadikule kolme kuu palga suurust hüvitist, kui ta on ametis olnud vähemalt ühe aasta. Eelnõuga oleks hüvitise suurus vähenenud ühe kuupalgani, kusjuures lahkumishüvitise saamiseks pidanuks saadik riigikogus töötama vähemalt kaks aastat.
Vabaerakonna fraktsioon leidis, et lahkumishüvitise puhul on tegu põhjendamatu privileegiga. «Kõik riigikogu liikme tagatised ja õigused on vajalikud eeskätt selleks, et rahvasaadik saaks täita takistamatult oma tööülesandeid. See tähendab, et riigikogu liikmete tegevus peab olema kaitstud sekkumiste eest, temale antud vahendid peavad olema piisavad tulemusliku töö tegemiseks ning tema äraostmise, ärakasutamise või kallutamise risk peab olema võimalikult hästi maandatud,» märkisid saadikud eelnõu seletuskirjas.
Lahkumishüvitise puhul ei ole nende sõnul samas aru saada, milline neist eesmärkidest on sellise tagatisega kaetud. «Pärast muudatuse jõustumist muutub riigikogu liikme lahkumishüvitise suurus adekvaatsemaks ja õiglasemaks ning selle saamise tingimused õigustatult karmimaks. See on väike, kuid oluline samm riigikogu maine parandamiseks ning kodanike ja saadikute vahelise distantsi vähendamiseks ja usalduse taastamiseks,» leidsid opositsioonisaadikud.
Põhiseaduskomisjoni kuuluva reformierakondlase Andre Sepa sõnul leiti komisjonis, et avalikkuse arvamust sellise sammuga ilmselt muuta ei saa. Näiteks arvavad paljud inimesed tema sõnul endiselt, et ka praegustele riigikogu liikmetele makstakse eripensioni, ehkki alates 2003. aastal ametisse valitud riigikogust rahvaesindajad eripensioni ei saa.