/nginx/o/2016/09/14/5831975t1h9a99.jpg)
Sotsiaalministeerium kaalub võimalusi, kuidas suurendada Eestis Euroopa Liidu rändekava alusel rahvusvahelise kaitse saanud inimeste keeleõppe mahtu.
Riik plaanib suurendada pagulaste keeleõppe mahtu (4)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
14. november 2016, 17:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu käib arutelu ümberasustamise ja –paigutamise raames vastuvõetavate põgenike keeleõppe mahu suurendamise üle. Otsused, mis ulatuses ja kuidas mahtu suurendada, tehakse eeldatavasti paari-kolme nädala jooksul,» ütles sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag esmaspäeval BNSile.
Praeguste reeglite kohaselt pakub Eesti riiki toodud pagulastele 100 tunni ulatuses keeleõpet, mille lõpus peaksid inimesed omandama eesti keele A2 tasemel.
«Senise praktika pinnalt vajaksid inimesed /---/ ekspertide hinnangul A2-keeletasemele jõudmiseks pikemat keeleõpet ja algselt planeeritud tundide arvu tuleks tõsta,» rääkis esmaspäeval riigikogu infotunnist arupärimistele vastates ka siseminister Hanno Pevkur. Ta viitas, et sotsiaalministeerium tegeleb keeleõppe mahu kasvatamisega.
Keeletase A2 peab andma suhtlemispädevuse, mille omandanud mõistavad lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad oluliste valdkondadega nagu teave enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö, tulevad toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat teabevahetust tuttavatel teemadel, ning oskavad lihtsate fraaside, lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi, elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.
Täiskasvanute keeleõpet rahastatakse vastavalt välismaalase kaitse andmise seadusele ühe inimese kohta kuni 12 toimetuleku piirmäära ulatuses, mis on sel aastal 1560 eurot.