Eesti Õpilasesinduste Liit leiab, et hariduse edukuse hindamine peaks olema suunatud seniselt rohkem kvalitatiivsetele meetoditele nagu koolirõõm, väljalangevus ja edasine haridustee.
Õpilased: PISA testid ei anna üldist pilti haridussüsteemi kvaliteedist
6. detsember 2016, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me usume, et võti kõrgekvaliteedilise hariduseni seisneb hea ja sõbraliku õpikeskkonna loomisel, vaid nii tunnevad õpilased end koolis turvaliselt ja motiveeritult. PISA tulemused annavad hea ülevaate õpetusmeetodite tulemuslikkusest, kuid see ei tohiks jääda ainsaks kriteeriumiks,» sõnas Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Andreanne Kallas pressiteates.
Riiklik haridussüsteemi hindamine on iga riigi kohustus, et tagada hariduse kõrgetasemeline toimimine. Hindamised riiklike haridustulemuste üle on loodud, et võrrelda erinevaid haridussüsteeme nii Euroopa kui rahvusvahelisel tasandil. Uuringud, nende hulgas ka PISA, põhinevad õpilaste testimisel, keskendudes peamiselt kvantitatiivsetele tulemustele hariduses.
Õpilasesinduste liidu esimees sõnas, et hea tulemus PISA testis ei võrdu automaatselt hea haridusega. «PISA annab meile väärtusliku andmekogumiku, kuid sellel ei tohiks olla suurt osakaalu meie haridussüsteemi debatis, tõlgendades, et head tulemused võrduvad hea haridussüsteemiga. Riigi puhul on arusaadav, et soovitakse saada tagasisidet õppetööle tasemetööde ja eksamite kaudu, ent koolide taseme või «headuse» võrdlemiseks pole see piisav infoallikas.»
Eesti Õpilasesinduste Liit on seisukohal, et koolide ja õpilaste, antud juhul haridussüsteemide, reastamine pelgalt testide tulemuste põhjal on liiga ühekülgne ja pinnapealne. «Selliselt saadud tulemus ei kajasta reaalset olukorda haridussüsteemis. Ideaalne võrdlemise süsteem on selline, mis ei ole liialt kaldu testimise teel saadud tulemuste võrdlemise poole,» rääkis Kallas.
Õpilasesinduste liit peab oluliseks pingerea rõhutamise kõrval ka õpilaste õnnelikkust, lisavõimaluste hulka koolis, õpilaste sotsiaalmajandusliku tausta arvestamist jne.
«Meil on hea meel, et Eesti õpilased on tulemustelt maailma tipus, kuid õpilasesindajad on veendunud, et fookus peaks liikuma praeguselt kvantitatiivselt rohkem kvalitatiivsete aspektide poole. See tähendab, et rohkem tuleks eelistada õpilaste heaolu kõrgetele testitulemustele,» ütles Kallas.