Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Minister kipub kohtumõistja rolli

16
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Justiitsminister Urmas Reinsalu. | FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Kohtute hävitav hinnang täna riigikogus esimesel lugemisel olevale karistusseadustiku muudatustele on kõlanud kurtidele kõrvadele.

Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) teatas enam kui aasta tagasi toimunud pressikonverentsil ajakirjanikele, et roolijoodikud tuleb korrale kutsuda. «Karistuspoliitika peab olema mõjus,» sõnas Reinsalu, kelle sõnul saadetakse karistusi karmimaks tehes roolijoodikutele ühemõtteline sõnum: kui sa juba oled korra seadust rikkunud, kohtleb seadus sind järgmine kord karmimalt. Seepärast peab teist korda tabatud roolijoodik minema vangi.

Riigikohus vaidles eksperdihinnangus karistuse karmistamisele vastu, kuid ministeerium jättis kohtu arvamusega arvestamata. Kriitikast hoolimata on eelnõu jõudnud riigikogus esimesele lugemisele.

Kohtute ja ministeeriumi peamine tüliõun peitub punktis, mille kohaselt tooks sõiduki juhtimine kriminaalses joobes (1,5 promilli) teist korda kaasa vähemalt viie päeva pikkuse vangistuse. Kohtud leiavad, et selline muudatus oleks enneolematu, sest sellega võetaks kohtunikelt ära kaalutlusõigus – nad on edaspidi kohustatud inimese igal juhul vangi mõistma, asjaoludest sõltumata.

Puudutab sadu inimesi

Muudatusel oleks muljetavaldavad tagajärjed. Näiteks tunamullu (otsus jõustus 2015. aastal) mõisteti justiitsministeeriumi andmetel sõiduki juhtimises kriminaalses joobes süüdi 2698 inimest. Neist veerandil ehk umbes 650 süüdimõistetul oli all kehtiv karistus samasuguse kuriteo eest.

Kõige eelduste kohaselt tuleks šokivangistus määrata seega aastas sadadele inimestele, mis pani Tartu maakohut küsima, kas riigil on nii palju vange üldse kuskile panna.

Reinsalu tõi aga välja, et vangistust ei pea kandma kohe pärast otsust, teatud tingimustel võib täitmise edasi lükata kuni kahe kuu võrra. Samuti on osa roolijoodikuid juba enne otsust nagunii vahi alla võetud.

Minister väljendas lootust, et seaduse muutmise mõjul joobes juhtimine väheneb ja inimesed ei peagi vangi minema. Eelnõu määratleb seda nii: «Korduvalt joobes sõidukijuhi puhul on tegemist isikuga, kes vaatamata varasemale karistusele ei ole enda jaoks teinud piisavaid järeldusi. Ta jätkab selliste tegude toimepanemist, mis kujutavad liikluses väga tõsist ohtu kaasliiklejatele. Muudatusega soovitakse saavutada seda, et lühiajalise šokivangistuse järel isik loodetavasti siiski parandab käitumist ning edaspidi puudub vajadus tema karistuse tervikuna täitmisele pööramiseks.»

Riigikohus vaidleb järsult vastu: «Kohustuslik šokivangistus ei ole vajalik, põhjendatud ega arvesta karistusseadustiku süstemaatikaga.» Ka praegu saab prokurör taotleda ja kohus vajadusel määrata roolijoodikule reaalse vangistus.

Lisaks teeb riigikohut murelikuks see, et muudatus avab ukse sellele, et tulevikus võib seadusandja teiste süütegude puhul keelata tingimisi karistamise. «Kohtule tuleb karistuse mõistmisel jätta piisav kaalutlusruum, võimaldamaks kohtul mõista konkreetse üksikjuhtumi asjaoludele vastav individualiseeritud karistus,» on riigikohtu seisukoht.

Riigikohus leiab, et nii põhimõtteline muudatus keskendub vaid ühele kuriteoliigile. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on just mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ainuke kuritegu, millele peab vältimatult järgnema karistuse vähemalt osaline täitmisele pööramine, heidab riigikohus ette.

Jabur vastuolu

Veel toob riigikohus välja absurdse vastuolu: kui mitmendat korda joobnuna roolist tabatud inimene ei põhjustanud liiklusõnnetust, ei saa teda karistada tingimisi vangistusega, vaid peab päriselt vangi saatma. Kui aga roolijoodik põhjustab teise inimese surma või vigastab teda raskelt, kuid pole varem purjuspäi roolis vahele jäänud, võib teda karistada tingimisi.

Samuti küsib riigikohus, mis saab nendest roolijoodikutest, kes on põhjustanud õnnetuse (rikkudes karistusseadustiku paragrahvi 422), kuid teist korda tabatakse roolist joobnuna ja õnnetust pole juhtunud (paragrahv 424). Kui roolijoodikust õnnetuse põhjustajale võib määrata tingimisi karistuse, siis pelgalt roolijoodikluse eest ootab teda igal juhul šokivangistus.

«Kui sõidukit joobes juhtides rikutakse liikluseeskirja ja põhjustatakse liiklusõnnetus, siis karistatakse vaid põhikuriteo ehk paragrahvi 422 rikkumise eest ja joobes juhtimine n-ö neeldub selles. Sellega kaasneb aga erinev karistuse mõistmise loogika, kuna paragrahvi 422 rikkumise eest kohustuslikku šokivangistust ette ei nähta,» selgitas riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik loogikaviga. «Kui inimene on joobes juhtides paragrahv 422 eest kriminaalkaristuse saanud ja järgmine tegu on lihtsalt joobes juhtimine paragrahv 424 järgi, siis ei loeta seda korduvaks teoks paragrahvi 424 mõttes. Ometi on ju tegu kaks korda joobes juhtimisega, kusjuures esimesel juhul realiseerus ka sellise teo ohtlikkus, aga eelnõu ei kohusta selle eest šokivangistust määrama,» lisas ta.

«Kui inimene sõidab teist korda joobes ning põhjustab lisaks inimese surma, siis karistuse mõistmisel kindlasti arvestatakse, et ta on ka varem joobeseisundis sõidukit juhtinud,» lubas Reinsalu, kes ei näe ka teisteks etteheideteks põhjust.

Ministri sõnul on sõiduki juhtimine joobes üks levinumaid ja ohtlikumaid süütegusid ning karistustest hoolimata istuvad roolijoodikud uuesti rooli, seepärast on vaja probleemiga tegeleda.

«Eestis kehtib võimude lahususe põhimõte. Kui seadusandja leiab, et ühiskonnas on probleem, mida tuleb lahendada seaduse abil, siis on seadusandjal õigus seadust muuta,» ütles Reinsalu ja osutas, et karistusmäärade kehtestamine on riigikogu pädevuses.

Sama on välja toonud riigikohus. Reinsalu tsiteerib: «Karistusõiguslike sanktsioonide kehtestamine on seadusandja ainupädevuses ja süüteole vastava karistuse määratlemisel on seadusandjal suur otsustamisvabadus. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaks võetud väärtushinnangutel, mida väljendama on pädev just seadusandlik võim. Samuti on parlamendil sel viisil võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada kuritegelikku käitumist.»

Riigikohtu hinnangul aga ei tähenda karistuste karmimaks muutmine, et roolijoodik loobuks karistuse hirmus rooli istumast, sest vaid osa kurjategijatest mõtleb enne teo toimepanemist karistusele ning hirmu ei tunta mitte karistuse, vaid vahele jäämise ees. Nii oleks karistuste karmistamise asemel vaja pigem tõhustada politsei tööd. «Statistika ei näita, et senine karistuspraktika oleks ebapiisav,» leiab riigikohus.

Liiga karm karistus

Riigikohtu etteheited pole sellega lõppenud. Kavandatav kuni nelja-aastane vangistus tähendab, et sõiduki korduv joobeseisundis juhtimine on raskem kuritegu kui ühe inimese surma põhjustamine ettevaatamatusest, mille eest on võimalik karistada kuni kolmeaastase vangistusega. Riigikohus nii ei arva.

Surma võib ettevaatamatusest põhjustada ka joobes olles – näiteks laseb joobnud kraanajuht betoonploki inimesele peale kukkuda või teeb joobnud arst opereerides vea. «Seepärast jääb arusaamatuks väide, et pelk alkoholijoobes autoga sõitmine on taunitavam kui joobe tõttu inimese surma põhjustamine,» leiab riigikohus.

Samal ajal loob eelnõu liiklusväärteo toime pannule võimaluse karistusest tingimisi vabanemiseks. Praegu seda ei ole. Väärteoks loetakse ka joobnuna rooli istumine, kui joove on väiksem kui 1,5 promilli.

Justiitsministeerium möönab eelnõu seletuskirjas, et joobes sõidukijuhtide osakaal liikluses ning nende pärast toimunud õnnetustes hukkunud inimeste arv on kümne aastaga vähenenud, kuid olukorraga ei saavat ikkagi rahul olla.

2015. aastal juhtus joobes juhtide osalusel kokku 154 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 14 ja sai vigastada 214 inimest. Kõigist liiklusõnnetustest olid 11 protsenti sellised, milles oli mängus alkohol. Aasta varem oli sama näitaja 12,5 protsenti ning registreeriti 180 sellist õnnetust, milles hukkus 15 ja sai vigastada 239 inimest.

Karistusseadustiku muudatused olid alguses plaanitud jõustuma selle aasta alguses.

Eelnõu paneb ette

  • Kui täisealine juht tabatakse roolist kriminaalses joobes (alates 1,5 promillist) teist korda, siis ei saa talle tingimisi karistust määrata, karistus pööratakse vähemalt osaliselt täitmisele. See tähendab, et kohe tuleb ära kanda vähemalt viiepäevane šokivangistus. Alla 18-aastase karistamisel pole alampiiri.
  • Kui praegu saab joobes juhtimise eest karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (võib määrata tingimisi), siis nüüd lisatakse seadusesse lõige, mis ütleb, et korduvalt joobes juhtimise eest on karistuseks kuni neli aastat vangistust. Rahaline karistus on välistatud. Lisakaristusena on kohtul kohustus jätta inimene juhtimisõiguseta vähemalt kolmeks kuuks.
  • Kui raskete tagajärgedega liiklusõnnetus pannakse toime kriminaalses joobes, karistatakse selle eest 3- kuni 12-aastase vangistusega. Praegu on karistus kuni viis aastat.
  • Eelmine tegu võrdsustatakse olukorraga, kui liiklusõnnetusega on põhjustatud kahe või enama inimese surm.
  • Suurendatakse elektroonilise valve kasutamise võimalusi – kuue kuu asemel võib roolijoodiku tegemisi jälgida kuni aasta. Praegu võib kuni kuuekuulise vangistuse asendada kuni kuuekuulise elektroonilise valvega.
  • Kui joobnuna roolist tabatud inimene allutatakse käitumiskontrollile, siis on õigus nõuda, et ta sel ajal alkoholi ei tarbiks. Seda saab kontrollida spetsiaalse seadmega, mis kinnitatakse inimese kehale.
  • Karistusest saab katseajaga tingimisi vabastada ja süüdlast käitumiskontrollile allutada praegu kuuest kuust kuni kolme aastani. Eelnõu pikendab katseaja kestust viiele aastale.
  • Karmistatakse õnnetuspaigast põgenenud juhile või pärast õnnetust sündmuskohal alkoholi tarvitamise eest mõistetavaid karistusi. Karistuseks saab määrata kuni viis aastat vangistust. Praegu on pärast õnnetust alkoholi tarvitamine väärtegu. See jääb väärteoks ka edaspidi, kui ei ole põhjustatud rasket tervisekahjustust või inimese surma.
  • Liiklusväärtegude puhul luuakse võimalus karistusest tingimisi vabastamiseks, mida praegu ei ole. Juhiloa äravõtmise asemel võib väärteo toimepanijale määrata juhtimisõiguse äravõtmise tingimisi karistusena üheaastase katseajaga. Seda tingimusel, et teda ei ole varem väärteo eest karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega. Samuti võib süüdlane võtta kohustuse näiteks osaleda ravil, mitte tarvitada alkoholi vms.

Allikas: justiitsministeerium

Kommentaar

liiklusjurist Indrek Sirk

See on uus suund karistusõiguses, et kirjutame teatud kuritegude puhul ette, et ilmtingimata peab inimese vangi panema. Kohtuvõimu ei saa panna sundseisu, sest kohtuvõim seisab täitevvõimust ja seadusandlikust võimust eraldi.

Pigem ma ütleks, praegu on see tavapärane, et inimesi, kes on kriminaalses joobes juhtimises süüdi mõistetud, vangi ei mõisteta. Teise korra eest nad pigem vangi ei lähe.

Kõige kergem karistus, mida kriminaalses joobes juhtimise eest saab kohaldada, on rahaline, järgmine aste on vangistus. Praegu saab seda täielikult täitmisele pööramata jätta ja anda katseaeg, mille tingimused võivad olla väga erinevad. Ainsaks tingimuseks võib olla see, et katseaja jooksul ei tohi uusi kuritegusid toime panna. Või inimene allutatakse kriminaalhooldusele või asendatakse karistus ühiskondlikult kasuliku tööga (ÜKT). Trepiastmeid enne vangi jõudmist on mitu. Justiitsministeerium tahab neid astmeid vahelt ära võtta ja inimese ilmtingimata trellide taha saata.

Inimese mõjutamiseks ei ole šokivangistus iseenesest halb mõte. Mul on olnud juristitöös paar juhtumit, kui oleks šokivangistust vaja olnud. Näiteks on inimene lühikese aja jooksul saanud mitu korda karistada süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Esmalt sai rahalise karistuse, siis sai kuu aja pärast tingimisi vangistuse, järgmisel vahele jäämisel asendati see ÜKTga.

Õnnetu inimene otsustas ikkagi autoga sõita. Ta polnud kordagi vangis istunud.

Kui nüüd kõik need asjad lõpuks kokku võeti, selgus, et ta läheb aastaks ja seitsmeks kuuks trellide taha juhtimisõiguseta sõitmise eest, mille eest eraldi on maksimaalne karistusmäär aasta.

Šokivangistuse mõte oleks see, et ta saaks tunde kätte, kuidas on trellide taga istuda. Siis ta rohkem neid tegusid toime ei pane. Pigem oleks vaja karistuse astmeid nii vaadata, et esimene vanglakaristus ei oleks kohe aastateks, vaid kuu või kaks. See paneks inimese mõtlema.

Hinnangud

Maakohus vastu

Eelnõule hinnangu andnud Tartu maakohus leiab, et kohustuslik šokivangistus ei ole põhjendatud, kuna kohtule peab jääma võimalus otsustada, kas karistada inimest reaalse vangistusega või jätta vangistus teatud tingimustel täitmisele pööramata. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süü suurust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Mootorsõiduki korduv joobes juhtimine on küll raske kuritegu, kuid võib olla olukordi, mil šokivangistuse mõistmine pole põhjendatud. Kohustusliku šokivangistuse kehtestamine tooks kaasa olukorra, kus inimene tuleb vangi mõista ka siis, kui oleks põhjendatud jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata.

Advokatuur vastu

Advokatuur pole seadusemuudatuste üle kuigi õnnelik. Esiteks heidetakse eelnõu koostajale ette, et kohustusliku šokivangistuse kehtestamise ettepaneku juures pole vajaduse- ja eesmärgipõhist karistusstatistikat ja analüüsi. Võiks olla statistika, millest saaks järeldada, kas kohtud on seni šokivangistuse määramise võimalust kasutanud piisavalt või mitte. Ja analüüs, miks see nii on.

Advokatuur leiab, et igal juhul vangistus teist korda joobes juhtimise eest on vastuolus põhiseadusega ning põhimõttega, et õigust mõistab Eestis kohus. Nimelt kirjutatakse kohtule ette karistus ja ohustatakse võimude tasakaalu. Riigikohus on korduvalt tauninud inimeste põhiõigusi piiravate normide kehtestamist, kui samal ajal ei jäeta kohtule või haldusorganile kaalutlusruumi.

Prokuratuur poolt

Prokuratuur tervitab valmisolekut tegelda konkreetselt ja selgelt roolijoodikluse väljaravimisega, sest sõiduki joobes juhtimine on püsiv ja süvenev väärkäitumise vorm. Eeskätt tervitab prokuratuur aga eelnõu seda osa, mis loob karistustele alternatiive, mis võivad osutuda väga tõhusaks (alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme kasutamine, sõltuvusravile suunamine jne). Prokuratuur tervitab seda, et väärteokaristusest saab tingimisi vabastada ning selle asemel võib süüdlane osaleda sotsiaalprogrammis või minna ravile.

Elektrooniline jalavõru – alkotester mõõdab kandja higi koostist. / tootja

Jalavõru

Kui alkoholijoobes roolist tabatud inimene allutatakse käitumiskontrollile, on õigus nõuda, et ta sel ajal alkoholi ei tarbiks. Seda saab kontrollida spetsiaalse seadmega, näiteks elektroonilise jalavõruga.

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles, et kuulis esimest korda sellise seadme olemasolust eelmise aasta kevadel. «See tundus väga põnev ja justiitsministeerium ütles, et nad on plaaninud selle soetada, et näha, kuidas seade töötab,» ütles Sirk.

Justiitsministeeriumi kinnitusel hange uue elektroonilise valve seadme leidmiseks alles käib ning täpsemalt seadmest veel rääkida ei saa.

«On teada, et alkoholi tarbimist saab kontrollida elektroonilise valve seadmetega eri viisidel, kuid millisega Eestis, on veel vara öelda. See, kas me võtame sellise seadme lähiajal kasutusele, sõltub hanke tulemustest,» ütles minister Urmas Reinsalu.

Küll aga lisas ta, et kui seni eeldas alkoholi tarvitamise keelu kontroll seda, et kriminaalhooldusametnik pidi hooldusalusega saama füüsiliselt kontakti ja kontrollima keelust kinni pidamist alkomeetriga, siis uue seadmega saab karistuse kandjat kontrollida eemalt.

Näiteks jalavõru analüüsib kehast erituvat higi. Higi koostis reedab, kas inimene on alkoholi tarvitanud ning seade saadab signaali kriminaalhooldajale. Liiklusjuristi sõnul peaks hooldaja seejärel inimese siiski üle kontrollima, kas ta on tõesti alkoholi tarvitanud.

Reinsalu hinnangul võiks seadme isegi laiemalt kasutusele võtta. Kuigi elektroonilise joobekontrolli seadet nimetatakse esimest korda joobes juhtide eelnõus, ei pea selle kasutamine piirduma roolijoodikutega. See seade oleks kohane silma peal hoidma kõigi karistatute kainusel, keda saab seostada alkoholi liigtarvitamisega. Reinsalu tõi näiteks perevägivalla eest karistatud.

Tagasi üles