/nginx/o/2016/04/13/5258369t1hf396.jpg)
Riigikogu õiguskomisjon ootab justiitsministeeriumilt selgitust, miks peaks just šokivangistus vähendama roolijoomarlust.
Õiguskomisjon tõmbab šokivangistamisele pidurit (16)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
20. jaanuar 2017, 17:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas möödunud nädalal, et riigikohus andis hävitava hinnangu esimesel lugemisel olnud karistusseadustiku muudatustele, mille järgi ei saa teist korda kriminaalses joobes (1,5 promilli) roolist tabatud juhti enam tingimisi karistada. Kohtud ja prokuratuur seisavad muudatuse vastu, sest sellega võetaks neilt kaalutlusõigus – inimene tuleb igal juhul vangi mõista, asjaoludest sõltumata.
Sel neljapäeval kuulas õiguskomisjon riigikohtu ja prokuratuuri seisukohti ning nüüd oodatakse justiitsministeeriumilt selgitust: miks ikkagi usutakse, et kindel vangiminek karistusena vähendab roolijoomarlust. «Riigikohus näeb, et šokivangistuse kohustus ei pruugi täita eesmärki, et patoloogiliste roolijoodikute hulk oleks väiksem,» rääkis komisjoni esimees Jaanus Karilaid (Keskerakond). «Õiguskomisjoni soov on, et justiitsministeerium arvestaks rohkem riigikohtu ja prokuratuuri arvamusega.» Ta lisas, et nad ootavad nad ministeeriumilt täpsustusi kahe nädala jooksul.
Karilaiu sõnul ei koorunud komisjoni arutelust ka välja ühtki head ettepanekut, kuidas roolijoodikute arvu vähendada võiks. Samas arvati, et võib-olla tuleks hoopis sagedamini juhiluba ära võtta, kuna see tundub inimesi rohkem hirmutavat.
«Kui hoopis juhtimisõiguse äravõtmine on piits, mis töötab, siis võib-olla peaks hoopis sellele mõtlema,» arutles Karilaid. «Kui inimene läheb 1,5-promillise joobega rooli, siis näiteks kohe esimesel korral jääb ta juhiloast pooleks aastaks ilma.»
Ta märkis, et aeg tuleks korraks maha võtta, et leida täpsemad meetmed, kuidas purjuspäi rooli istumist vähendada. Karilaid nentis, et ka preagu võivad kohtunikud määrata šokivangistust, ent seda ei tehta. Põhjust küsis ka õiguskomisjon. «Debatist tuli välja, et hoopis prokurörid peaksid rohkem šokivangistust nõudma,» ütles ta.
Karilaiu sõnul arutati ka, et ehk piisab automaatse šokivangistamise asemel hoopis tekkinud debatist, mis ongi signaal kohtunikele ja prokuröridele, et rahvas ootab roolijoodikute suhtes karmimaid otsuseid.
Eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg on 25. jaanuar. Justiitsministeeriumi sõnul õiguskomisjoni argumente alles analüüsitakse.
Politsei tabas mullu esimesel poolaastal roolist kokku 2781 joobes juhti, mis on 11 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kriminaalses joobes tabatud juhtide arv oli viie aasta madalaimal tasemel. Kuue kuuga tabas politsei roolist 1455 kuriteopiiri ületanud joobes juhti. 24 protsendil oli kehtiv karistus sama kuriteo eest.