/nginx/o/2016/11/18/6085849t1he124.jpg)
ETV saade «Pealtnägija» kajastas seekord president Ilvese viimase tööaasta krediitkaardikulutusi. Selgus, et president Ilves kulutas viimase kümne töökuu jooksul krediitkaartidega üle 90 000 euro, kasutades ööbimiseks ülikalleid sviite ja einestamiseks noobleid restorane.
Ilves krediitkaardikulud seejuures suurenesid iga aastaga märkimisväärselt. Kui 2011. aastal oli presidendi protokolliosakonna töötajate ja käsundusohvitseride käes olevate krediitkaartide aastakäive 33 000 euro ringis, siis 2015 juba 75 000 eurot ja 2016. aasta kümne kuuga juba 94 000 eurot. Peaministri büroo krediitkaartide kogukulu jääb seejuures vaid paarikümne tuhande euro juurde aastas.
Glamuuri ja luksusega Ilves välisvisiitidel kokku ei hoidnud; kantselei endise direktori Siim Raie sõnul oli see ka igati normaalne. «Võib-olla tõesti oleks võinud mõne kulu tegemata jätta ja mõne kohtumise ära jätta, kuid sellest oleks kaotanud Eesti,» sedastas Raie.
Presidendi kantselei endise direktori Alo Heinsalu sõnul käibki presidendi ametiga kaasas lugematu arv kohtumisi, ja need on mis on olulised, sest neil saab maailma suurtele selgitada, mis siin regioonis toimub.
«Pealtnägija» tõi välja hulganisti kulutusi kallites hotellides ja restoranides, kuid nende puhul saab lihtsalt vaielda, kui suur luksus on väikeriigi riigipea mainele vajalik. Ka tuvastas saade, et kahel korral on president ajanud segi isikliku ja riigi krediitkaardi, kuid selle kohe hüvitanud: ühel juhul märkas Ilves juba poes eksitust ja tehing pöörati tagasi, teisel juhul hüvitas Ilves kantseleile isikliku ostu, mida riigi kaardiga tegi.
Siiski tuvastas saade paar makset, mis kulmu kergitama panid.
Näiteks tasuti presidendi kantselei krediitkaardiga Rumeenia riigivisiidil Hiltoni hotellis ka spa-massaaži eest. «On täiesti välistatud, et kantselei maksaks kinni kellegi massaažid,» nentis presidendi kantselei endine protokolliosakonna juhataja Piret Reintamm-Benno. «Aga minu oletus on, et kuna tegemist oli hotelliga, hotelli ilukeskusega, ja et see võis olla näiteks presidendi abikaasa soeng või meik enne riigi õhtusööki. Mis on täiesti legitiimne ja kuulub kinnimaksmisele, kuna tegemist on töökohustusega seotud kuluga. Nii et täiesti võimalik, et see hotelli arvepidaja eksis selle niiöelda kulureaga.»
Samuti tasuti samas hotellis hulga veinipudelite eest. Reintamm-Benno selgitusel kohtus president tol õhtul kohaliku IT-ministriga, ja kuna Ilves oli kohtumise algataja, maksis kantselei ka kohtumisel joodud veinide eest.
Ka jäi arusaamatuks, miks oli vaja riigi krediitkaardiga osta neli kontserdipiletit USA rock-jazz bandi Steely Dan kontserdile. Arhiivist selgus, et Steely Dani kontserdil käis president kellegi kantselei töötajaga ja neid saatis kaks ihukaitsjat
Kulutustele Versace ja Calvin Kleini poes, mille puhul saate eelreklaamist jäi mulje, nagu oleks president neis poodides riigi krediitkaarti kuritarvitanud, selgus aga üsna lihtne põhjus – kuna lennufirma oli Ilvese pagasi ära kaotanud, tuli tal hankida uued hädavajalikud riided. Pagas oli kindlustatud ja kindlustusettevõtja tasus hiljem kulu.