Tarkvaraeksperdid ei usu AS Helmese seletusse, et seisaku valimistulemuste avaldamises pühapäeva õhtul põhjustas viga valimiste infosüsteemis kasutatavas PostgreSQLi andmebaasis.
Eksperdid ei usu Helmese seletusi andmebaasi vea kohta
10. märts 2011, 00:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei usu seda juttu andmebaasi veast,» ütles Hannu Krosing, rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert PostgreSQLi andmebaasi alal. Tema juhtimisel juurutas selle andmebaasi kasutamise omal ajal Skype.
Ta on PostgreSQLi kasutamisest kirjutanud ka raamatu. Praegu tegutsebki Krosing sõltumatu rahvusvahelise nõustajana samal teemal, muu hulgas ka tehnoloogianõustajana Skype’i asutajate investeerimisfirmas ASI.
Ekspert ei usu ka seda, et vea võis põhjustada liiga suur andmete hulk – valimisõhtul tuli korraga väga palju infot ja andmebaas ei saanud enam hakkama. «Eesti on nii väike koht, et nende andmehulkade puhul peaks see andmebaas töötama lausa ilma seadistamata,» kinnitas Krosing.
Ta viitas näiteks Skype’ile, Yahoole või teistele suurfirmadele, kus sama andmebaasi kasutatakse kümneid kordi suuremate infohulkade puhul. Näiteks Skype’is pole võimalik isegi andmebaasi eksimuse protsenti arvutada, sest see on null.
Sama kinnitas ka Ants Aasma, kes töötab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse tarkvaraarenduse osakonnas arhitektina. Tema spetsialiteet on samuti PostgreSQLi andmebaas. Siseministeeriumis kasutatakse samuti seda andmebaasi ja Aasma ütleb, et talle ei meenu ühtegi korda, kui andmebaasis oleks mingi viga olnud.
Helmes on selgitanud, et kui pühapäeva õhtul andmete hulk järsku suurenes, ei muutnud andmebaas päringuplaani. See tähendab, et suurema andmehulga tekkides oleks andmebaas pidanud valima teise andmetöötluse viisi, kuid ei teinud seda. «See on iseenesest loogiline seletus ja nii võiski juhtuda,» arvas Aasma, kuid lisas: «See aga pole mitte andmebaasi, vaid opereerimise viga,» viitas ta Helmese töötajate süüle.
Ka Krosing jäi samale arvamusele, et ilmselt tehti ikkagi kasutamises mingi viga, samas ei taha ta Helmest liiga ägedalt süüdistada.
Eksimusi juhtub. Krosing meenutas, et ka Skype’i süsteem suudeti lollikindlaks muuta alles aastatepikkuse pideva kasutamisega. Valimisteõhtul võis mängu tulla ka pinge. «Kuna see oli nii vastutusrikas asi, siis nad ehk ei julgenud parandamiseks mingeid väga drastilisi samme astuda ja lootsid, et ehk läheb niisama üle,» arvas Krosing.
Helmese tarkvaraarenduse juht Meelis Lang märkis, et nad otsivad viga ja üritavad taastada pühapäevaõhtuse olukorra. «Esitame oma aruande järgmisel esmaspäeval,» lubas Lang.