/nginx/o/2017/03/08/6420215t1h922b.jpg)
Narva jõe äärset ala kontrollinud piirivalvurid leidsid metsast puupaku, mille kasutuseesmärk tekitas neis esmapilgul küsimusi.
Piltuudis: Narva jõe äärest leitud puupakk tekitas piirivalvurites imestust
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
8. märts 2017, 12:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval võttis Ida prefektuuri Vasknarva kordoni komissar ühendust keskkonnainspektsiooniga. Põhjus oli selles, et nende patrull leidis Narva jõe äärest Karoli ja Permisküla vahelisesest metsast eriskummalise puupaku, mille kasutamiseesmärk neile arusaamatuks jäi.
«Ka meile on selline konstruktsioon uudne,» ütles Postimehele pärast piltide vaatamist Eesti Jahimeeste Seltsi üks juhtidest Andres Lillemäe. Küll aga lisas ta, et tõenäoliselt on tegemist nugisepüünisega.
Samale järeldusele jõudsid ka keskkonnainspektsiooni jahindusspetsialistid. Nende hinnangul saaks selliseid pakkusid kasutada teistegi väikeulukite püüdmiseks. Selleks, et keskkonnainspektoritega mitte pahuksisse sattuda, peab pakk koos rauaga olema nõuetekohaselt märgistatud.
Ent see konkreetne Virumaa metsast leitud pakk ei ole püünisena täielik, sest sellel puudub üks väga oluline osa – püünisraud.
«Kuna see ei tööta, on väga raske ehku peale arutada, kuidas ta täpselt töötab. Ilmselt asetatakse nugise püügiraud sinna sisse ja kuna pildi peal on näha kuuseoksi, siis suletakse ava kuuseokstega ja jäetakse väike pilu, kust nugis sisse mahub,» selgitas kogenud jahimees Lillemäe püünise tööpõhimõtet.
Lillemäe sõnul ei ole pakkudesse ehitatud püünised Eestis levinud. Seevastu on väikekiskjate püük küllaltki populaarne. Viimase kolme aasta jooksul on metsnugiseid küll aasta-aastalt üha vähem kütid, kuid näiteks mullu kütiti keskkonnaagentuuri andmeil kokku ligi 2800 metsnugist.
Nugise küttimise kasuks räägib ühelt poolt asjaolu, et karusnaha müügiga võib head raha teenida. Teisalt aga aitab nende püüdmine kaasa ulukihooldele.
«Looduses peab valitsema tasakaal,» ütles Lillemäe. «Kui sööjaid ehk kiskjaid on liiga palju, siis kannatab toidubaas ehk ulukid, keda süüakse. Nii suur- kui väikeskiskjate arvukuse reguleerimine on vajalik loodusliku tasakaalu säilitamiseks.»
