Lang tahab peatada kohtunike palgatõusu

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu / Postimees

Ametist lahkuv justiitsminister Rein Lang soovib peatada järgmiseks aastaks planeeritud kohtunike palgatõusu, et selle arvelt kergitada tavaliste kohtuametnike töötasu. Kohtunike ühing peab Langi soovi põhjendusi tendentslikuks.

Vähem kui aasta pärast kohtunike palgatõusu seadustanud kõrgemate riigiteenistujate ametipalga seaduse väljatöötamist asus justiitsministeerium juba vigu parandama.

Justiitsministri hinnangul on seadus, mille järgi muu hulgas tõuseb sissetulek presidendil, ministritel, parlamendiliikmetel ja teistel kõrgematel riigimeestel, kohtunike sissetulekute suurendamise osas ülekohtune, kuna sellega tekkivat liiga suured käärid õigusemõistjate ja nende lähimate abiliste, tavaliste kohtuametnike igakuiste sissetulekute vahel.

Kuna Langi hinnangul ei parandaks seadusesse kirjutatud palgatõus kohtute töö kvaliteeti, tegi justiitsminister Eesti Kohtunike Ühingule saadetud kirjas ettepaneku lükata õigusemõistjate palgatõus kolmeks aastaks edasi, et siis eelarvesse planeeritud raha arvelt suurendada otsustavalt tavaliste kohtuametnike palku.

Põhjendamatu palgatõus?

Justiitsministeerium on välja arvutanud, et 1,82 miljoni euro eest, mis kuluks aastas kohtunike palgatõusule, saaks tõsta istungisekretäride seni tublisti alla Eesti keskmise jäävat palka 351 euro ja kohtukonsultantide palka 735 euro võrra.

Teise võimalusena pakub justiitsministeerium välja võimaluse palgata praegu ametis olevale 95 konsultandile lisaks 130 inimest.

Langi sõnul on ta veendunud, et kohtunike kõrget ja ametnike madalat palgataset arvestades on kohtunike palgatõus põhjendamatult suur, isegi teiste Euroopa Liidu riikide kohtunike palgataset arvestades.

Samas tähendavat kohtuametnike väike riigipalk, et nendele ametikohtadele on head ja kvalifitseeritud tööjõu raske leida ja paljud juristi tööst huvitatud inimesed ei kaaluvatki kohtuametnikuna töötamist. Lang tõi näiteks, et ainuüksi kohtunikule planeeritud palgatõus on suurem kui istungisekretäri praegune kuupalk.

Lang ootab oma ettepanekule tänaseks vastust kohtunike ühingult, mille esimees, Harju maakohtus õigust mõistev Meelis Eerik eile vastuse koostamisega tegeles. Langi plaani üldjoontes kommenteerima nõustunud Eeriku väitel on kohtunikud seisukohal, et kohtunike palk peab olema proportsioonis teiste võimuharude esindajate palgaga.

Kohtunikud tahavad lisa

«Riigikogus läbi vaieldud ja seaduses sätestatud proportsioonid kõrgemate riigiteenijate vahel on õiged. Kohtunikud on alati olnud solidaarsed kõigi teiste võimuharude esindajatega,» ütles Eerik.

Tema sõnul jagavad kohtunikud muret kohtuteenistujate ebapiisava palga pärast, kuid see ei ole mitte kohtunike, vaid justiitsministri vastutusvaldkond. «Justiitsministri kirjas toodud arvandmed on tendentslikud ja moonutavad tegelikku olukorda,» ei nõustunud Eerik ministeeriumis planeeritava palgakärpega.

Arvamused

Helve Särgava
Harju maakohtu esimees

Kui vaadata kohtupersonali küsimust, siis pole meil mitu viimast aastat vähemalt Tallinnas inimeste leidmisega probleeme olnud. Vastupidi – kohtukonsultandi tööle on meil alati kandideerinud suur hulk inimesi. Avalduste pakk laual on alati väga paks.

Kohtusekretäri kohtadele konkurss nii suur ei ole, kuid siingi on kaadri voolavus väike. Ära lähevad üldiselt need inimesed, kes omandanud juriidilise kõrghariduse ja kellele pakutakse mujal tasuvamat tööd. Kui küsite, kas kohtuametnikud vääriksid kõrgemat palka, siis mu vastus on lihtne: iga inimene arvab, et tema tehtud tööd võiks rahas kõrgemalt väärtustada.

Rait Maruste
endine riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik

Ausalt öeldes kuulen ma sellisest ettepanekust alles teie käest. Eks see ole otstarbekuse küsimus ja valikute tegemise koht. Mina isiklikult ei näe siin suurt probleemi, sest kohtutes töötavad ametnikud hoiavad seda masinavärki üldse töös ja riigil on soov, et seal oleksid tööl usaldusväärsed inimesed, kellele makstakse konkurentsivõimelist palka. Kohtunike palgad on juba praegugi Eestis normaalsed, nende tõstmisega ei pea ilmtingimata pingutama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles