Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kasvatusteadlane Kristi Vinter: vaimsete häiretega laste arv on drastiliselt kasvanud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
  • Õppimist pärsivad kõige rohkem stress ja hirm.
  • Palju meelelahutuslikku sisu tarbivate inimeste aju mõtlev osa kärbub.
  • PISA testi tulemuste hind on ülekoormatud, õnnetud ja stressis lapsed.
Õpetamine on vist minu loomulik olek,» ütleb Vinter oma kabinetis. «Peale ülikoolis loengute lugemise viib õpetamine mind sageli laste, lastevanemate, tegevõpetajate ja koolijuhtide ette. Lisaks olen alates 2012. aastast olnud ka õppejõudude koolitaja.» | FOTO: Liis Treimann/Postimees

Pärast sotsiaalmeedias leviva mänguga liitumist on üle saja Venemaa noore teinud enesetapu ning see asi võib levida ka Eestisse. Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi juht ja kasvatusteadlane Kristi Vinter, kes on aastaid uurinud, mis toimub laste peas, leiab, et enesetapumängude taga on nii vanemate kui ka õpetajate tegemata töö. Vinteri sõnul on koolikatsed esimesse klassi arutud ning kui internet asendab lapsehoidjat, peavad vanemad suutma selgitada palju varem ja palju rohkem.

Mõne nädala eest sain teada, et minustki oleks võinud saada Stephen Hawkingi masti teadlane, kui ma oleks matemaatikaülesannete lahendamisega oma aju treeninud. Aga teisest küljest võinuks ka palju kehvemini minna – umbes nagu nendel tänapäeva noortel, kelles on ekraani taga istumise tõttu välja arenenud tähelepanu- või koguni bipolaarne isiksusehäire. Et teada saada, miks sellised asjad juhtuvad, seadsin sammud Tallinna ülikooli Mare maja neljandale korrusele Kristi Vinteri merevaatega kabineti poole.

Juba 2009. aastal pälvisid avalikkuse tähelepanu sotsiaalmeedias levivad väljakutsed, mis võivad lõppeda kehavigastuste või lausa surmaga. Pärast umbes 130 teismelise hiljutist hukkumist Venemaal on taas põhjust küsida, mida teha, et hoida ära selliste asjade levimine Eestisse.

Lastel ja noortel on reaalne ning virtuaalne ruum omavahel läbi põimunud. Seega on need enesevigastamised või enesetapud ühelt poolt ka näide sellest, mis jääb tänapäeval õpetajaõppes vajaka ja millele kool ei oska seetõttu tähelepanu pöörata: me peaksime lastele rääkima, mida või keda saab internetis usaldada ja mis tagajärjed on võrgus tehtaval. Teisisõnu, peaksime lastele nende kahe maailma piirid nähtavaks tegema, ka kodus.

Edasi lugemiseks liitu tasulise Postimehega

Sul ei ole hetkel tellimust. Edasi lugemiseks telli Postimees!

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO PABERLEHE TELLIMUS
KUUPILET
5.99 € /kuu
TELLI KUUPILET
PÄEVAPILET
3.99 € /päev
TELLI PÄEVAPILET
Tagasi üles