Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Galerii: Ossinovski keeldus tervishoiutöötajatele oma plaane tutvustamast

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Täna tervishoiutöötajatega kohtunud ja tervishoiusüsteemi lisarahastust arutama pidanud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ei tutvustanud ka meedikutele oma konkreetseid plaane.

«Ega meile täpsemalt midagi ei tutvustatud, väidetavalt praeguse seisuga on valitsuses kokku lepitud, et neid plaane ei avalikustata,» ütles Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa BNSile.

«Kuna need plaanid ja otsuste tegemine on seotud ka kollektiivlepingu ja töörahuga, siis arutati rohkem neid asju,» märkis Rehemaa, lisades, et kokku ei lepitud tegelikult midagi.

Rehemaa sõnul teadsid nad Ossinovski plaanidest üksnes ettepanekut maksta mittetöötavate pensionäride pealt ravikindlustusmaksu ja sealtkaudu süsteemi raha juurde saada.

«Samas oli meie jaoks üllatus, et samas on plaanis panna haigekassale kohustusi juurde ehk siis osa asju, mida rahastatakse otse riigieelarvest ehk siis kiirabid, HIV, viljatusravi ja muud asjad, et need siis ka tõsta haigekassasse. Aga kuna ühtegi numbrit meile ei näidatud, siis ühesõnaga mitte midagi konkreetset praeguse seisuga pole. Me ei tea tegelikult,» rääkis ta.

«Uus konkreetne lubadus oli see, et 10.–11. [aprill] on need kuupäevad, mil valitsus peab ära tegema riigieelarve koostamise aluseks olevad poliitilised otsused tervishoiu rahastamise suhtes,» rääkis Rehemaa, lisades, et Ossinovski justkui lubas neid variante enne ka tervishoidutöötajatele tutvustada.

«Me oleme enne ka korduvalt välja öelnud, et meie jaoks on selline käitumine natuke arusaamatu, tervishoiu rahastamine, tervishoiukorraldus, arstiabi kättesaadavus, need on sellised teemad, mis puudutavad iga inimest,» rääkis Rehemaa.

«Siin peaks pidama avalike arutelusid, debatte, näitama erinevaid variante, ettepanekuid, et kuidas mida teha. Miks seda ei tehta, me ei saa siiamaani aru,» lisas ta. «Asju ei peaks nii ajama. Ju see on mingi poliittehnoloogia või mis iganes asi see on,» märkis ta.

Teine asi, mis reedesel kohtumisel tekitas vaidlusi, oli Rehemaa sõnul asjaolu, et tervishoiutöötajatele tahetakse panna kohustus enne järgmise kolmapäeva haigekassa nõukogu koosolekut alla kirjutada kollektiivlepingule.

«Mille kohta me ütlesime, et me ei saa seda kollektiivlepingut niimoodi alla kirjutada, et need rahastamise asjad on äärmiselt ebaselged ja me oleme kogu aeg öelnud, et me ei tee seda enne ja nii ongi,» ütles ta.

«Kui kõik pooled tahavad, et asjad läheksid rahulikult edasi ja me saaks vähemalt oodata ära selle 10.–11. aprilli, siis igal juhul oleks vaja seda nõukogu otsust [tuleval kolmapäeval], et palgakomponenti ikkagi tõstetakse,» rääkis Rehemaa. Mitte ühtegi põhjust pole tema sõnul seda otsust mitte teha.

«Tööandjad ja töötajad on selles kokku leppinud, kirjalikus vormis allkirjadega eelkokkuleppe näol nõukogule ja ministrile selle teada andnud. Haigekassaga oleme ka kokku leppinud summas, mis see maksma läheb, nemad on selle raha broneerinud. Mingisugust juriidilist takistust seal loomulikult ei ole,» ütles ta.

«Me arvates ja ka tööandjate arvates olekski normaalne, et kõigepealt nii-öelda luuakse tingimused ja rahastamine ja selle pealt sõlmitakse kollektiivleping, siis on tööandjal ka kindlus, et nad seda lepingut täita saavad.»

Tervishoiutöötajatel on töörahu hoidmiseks Rehemaa sõnul kaks tingimust: 22. märtsi haigekassa nõukogu ja 10.–11. aprilli riigieelarve strateegia. «Lubasime väga selgelt ministrile, et kui need asjad tulevad, siis me kirjutame kindlasti kollektiivlepingule alla ja tagame töörahu,» ütles ta.

Rehemaa lisas, et enne 10.–11. aprilli kollektiivlepingu allkirja kindlasti ei tule. «Aga esimene signaal on ikkagi see sama 22. märts. Kui sealt ei tule seda märguannet, et tõesti ka sealtpoolt pingutatakse ja tahetakse seda rahuliku elu ja normaalset töörütmi säilitada, siis on see meile märguanne,» rääkis ta.

«Siis ma kardan, et töörahu säilimist ei saa lubada. Eks see ikka sinna töö peatamise juurde kisub, aga ma ei tahaks sellest hakata pragu rääkima, ootame ära selle kolmapäeva,» märkis Rehemaa, lisades, et meedikud säilitavad palgakomponendi tõstmise ootuses mõõduka optimismi.

Tervishoiutöötajate ja haiglate esindusorganisatsioonid jõudsid veebruari keskel kokkuleppele palgatõusus, ent kollektiivleppeni sektor ei jõudnud. Palgakokkuleppe jõustamiseks oleks vaja olnud haigekassa heakskiitu.

Riiklik lepitaja otsustas veebruari alguses lõpetada Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Perearstide Seltsi vahel tervishoiusektori kollektiivlepingu sõlmimiseks toimunud lepitusmenetluse leppimist saavutamata.

Haigekassa on planeerinud käesoleval aastal meditsiinisektori palku tõsta 23 miljoni euro ulatuses. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on varasemalt öelnud, et kollektiivleppeta palku tõsta ei saa.

Tagasi üles