Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

12 kliki jaoks kolm tundi: teadlased on hädas üliaeglase infosüsteemiga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu Ülikool. | FOTO: Margus Ansu

Eesti teaduses üliolulist rolli omav, riigi hallatav infosüsteem on niivõrd aeglane, et tühise 12 kliki jaoks võib kuluda lausa kolm tundi. Lisaks läheb aeg-ajalt info kaduma või tekib see hoopis valesse kohta.

Eesti Teadusinfosüsteem, lühidalt ETIS, on 2006. aastal loodud infosüsteem, milles hallatakse kõigi teadlaste, doktorantide ja paljude tudengite CVsid – töökohad, haridustee, tunnustused, juhendamised, kõik avaldatud artiklid. Lisaks viiakse süsteemis läbi rahastustaotlusi ja projektide hindamisi.

Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi juhataja, bioinformaatika professor Jaak Vilo tõdes, et ETISe näol on tegemist suure süsteemiga, kus on palju keerukat infot ja palju kasutajaid, kes on kõik väga erinevates rollides.

Kogu süsteemi keerukus tähendab Vilo sõnul aga seda, et ka süsteemi arendamine ja käigushoidmine on omakorda keeruline. «Ja siit tulevad probleemid teadlastele,» ütles ta.

Sel nädalal saatis Tartu Ülikooli senat samal teemal haridusministeeriumile ka pöördumise, milles juhib puudujääkidele tähelepanu ja palub süsteemi uuendamise prioriteediks seada. «Eesti Teadusinfosüsteemi ebarahuldav toimimine, sealhulgas ebastabiilne infotehnoloogiline platvorm ja süsteemi puudulik toimimine tekitab teadlastele põhjendamatut aja- ja närvikulu,» seisab rektor Volli Kalmu allkirjastatud pöördumises.

Neid probleeme teab Vilo omast käest vägagi hästi. «Süsteem töötab vahel ebaloogiliselt, ebakonsistentselt – info läheb kaduma, vale info võib tekkida valedesse kohtadesse. Ja kõik on aeglane. Vahel mõnele inimesele täiesti väljakannatamatult, samas kui teisel pole samu probleeme üldse,» selgitas ta.

12 kliki jaoks kulus kolm tundi

Vilo leiab, et kui sajad inimesed on sunnitud süsteemi kasutama uurimisraha taotluste ja aruannete esitamiseks, kuid süsteem on aeglane, läheb nende samade sadade inimeste tööaeg raisku.

Tasub mainida sedagi, et igal aastal uuendatakse kõikide grantide finants- ja vahearuandeid, esitatakse jätkamise jaoks taotlusi ja esitatakse uusi granditaotlusi. Grante on kokku tuhandeid ja seega peavad kõigi nende juhid ja põhitäitjad tegema tööd ETISes.

«Kui need sajad ja sajad teadlased, instituutide juhatajad, dekaanid, prorektorid peavad selle tõttu oma tööaega raiskama, siis me kallame maha lihtsalt nende närve ja tööaega,» ütles Vilo.

Probleem on selles, et igasuguste rahastustaotluste ning aruannete esitamisel on konkreetsed tähtajad. Juhul kui ETIS ei toimi nii nagu peaks, ei osata arvestada, kui palju aega kulub taotluse kinnitamiseks süsteemis.

Ülikooli teadus- ja arendusosakonna juhtaja Indrek Ots tõi välja, et ülikool suure asutusena võib ühte taotlusvooru esitada sadu erinevaid taotlusi ning, kui ETIS on aeglane, siis võtab nende taotluste kinnitamine mitmeid tunde.

«Tulemuseks on olukord, kus taotlust esitama asudes ei ole teada, kui kaua selle esitamine aega võtab ning kas üldse on seda konkreetsel ajahetkel võimalik teha. Siit ka suur aja- ja närvikulu,» lisas Ots.

Näiteks veebruaris esitas Tartu Ülikool välishindamise enesehindamisanalüüsid. Kokku esitas ülikool kuus analüüsi. Nende esitamine ehk analüüside allkirjastamine süsteemis (kokku tuli teha 12 klikki!) võttis Otsa sõnul aega kolm tundi.

Tema sõnutsi ei ole ülikoolil ja riigil põhimõttelisi eriarvamusi süsteemi toimimise osas. «Ma olen jätkuvalt seda meelt, et ETIS on suurepärane süsteem, küsimus on selle toimimises,» ütles Ots.

Ministeerium lubab uuendusi

Haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel on 11 aasta vanust süsteemi seoses teadus- ja arendustegevuse korraldamise nõuete muutumisega pidevalt arendatud. Mullu viidi infosüsteem Euroopa Liidu struktuurivahendite toel ka uuele dünaamilisemale platvormile.

«Seoses mitmete uute taotlusvoorude käivitumise ja kasutajakoormuse kasvuga selle aasta algusest on tippkoormuse ajal esinenud probleeme ETISe töökiirusega. Ministeerium peab probleemide kiiret lahendamist väga oluliseks ja on seda teadvustanud ka ETISe lepingulisele arendajale,» ütles ministeeriumi e-teenuste osakonna juhataja Andres Ääremaa.

Tema kinnitusel on koos arendajaga Finestmedia AS pandud paika tegevuskava ja praeguseks on osa muudatusi juba tehtud. «Tööd on plaanis lõpetada mais ja arendaja teeb need garantii korras. Edaspidi planeerime suuremat ajavaru arenduste testimisele,» lausus Ääremaa.

Vilo sõnul jääb siiski arusaamatuks, kas ETISe arendamise probleem on alarahastus, nigel planeerimine, vilets teostus, ebapiisavad, keerukad ja muutuvad nõuded tellijailt või muud probleemid.

«Kuna ETIS2 on olnud arenduses ja tulekul juba aastaid siis loodeti, et kõik probleemid saavad enne lahenduse. Kuid praegu on kohati olukord pehmelt öeldes halb,» oli ta kriitiline.

Vilo usub, et hea planeerimise korral ei pea väikesed muudatused väga keerulised olema. «Praegu tundub, et kulu maksavad kinni teadlased ja asutused, kes raiskavad oma tööaega. Selle asemel, et süsteem oleks hästi disainitud ja töökindlam,» ütles ta.

MIS ON ETIS?

ETISt haldab Eesti Teadusagentuur, arendab Finestmedia AS.

Registreeritud kasutajaid on suurusjärgus 11 900, koos avalike kasutajatega päevas kuni 5000, kuus 50 000 - 60 000.

Registreeritud andmeid:

  • Teadus- ja arendustegevusega seotud isikuid 15 500
  • Publikatsioone 197 000
  • Kraadiõppe juhendamisi/väitekirju 34 100
  • Tööstusomandi objekte 2 000
  • Kollektsioone ja kogusid 95
  • Projekte 14 500

ETISes on menetletud 375 erinevat vooru (praegu on paralleelselt avatud 25 vooru), mille käigus on vastu võetud 11 600 taotlust, 10 300 aruannet, sõlmitud 12 000 lepingut.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Tagasi üles