/nginx/o/2017/03/14/6448265t1haec0.jpg)
EKRE haagib end rahvast lahti ja astub rahva enamuse vastu, et vaid tähelepanu püüda, kommenteeris riigikogu väliskomisjoni liige Barbi Pilvre (SDE) EKRE kongressi üleskutset korraldada Eesti Euroopa Liidu liikmelisuse üle uus rahvahääletus.
Barbi Pilvre: EKRE eksib, sest enamus Eesti rahvast pooldab Euroopa Liitu (23)
10. aprill 2017, 18:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«EKRE juhtkond, kes näeb Euroliidu arengutes kahju meie rahvuslikule kestmisele, on valinud populistliku tõejärgse poliitika, millel ei ole rahva enamuse tuge,» ütles Pilvre.
Ta märkis, et viimase avaliku arvamuse uuringu järgi toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu 77 protsenti meie inimestest. Sama uuring tõi tema sõnul välja ka kolm olulisemat tegevussuunda, millega Euroopa Liit peaks inimeste arvates tegelema: ühenduse piiride kaitsmine ja terrorismivastane võitlus, rändekriisi algpõhjuste lahendamine ning Eestit muu Euroopaga ühendava taristu arendamine.
«See kinnitab, kuidas Eesti inimesed mõistavad sarnaselt ülejäänud Euroopa Liiduga väga hästi, millised on meie ühised probleemid ning EKRE eksitab ja hirmutab tühja, kui väidab, et Euroliidu väärtused erinevad kardinaalselt traditsioonilisest euroopalikust väärtusruumist,» ütles Barbi Pilvre.
Pilvre sõnul on Euroopa Liiduga ühinemine ja sinna kuulumine suurel määral aidanud kindlustada Eesti iseseisvust ning edendanud meie arengut kõigis valdkondades. «Mitmed miljardid eurod põllumajanduse ja maaelu toetuseks, kaasaegsete teede ehitamine, kooli- ja ülikoolihariduse konkurentsivõime tõstmine, majanduse elavdamine – ka kõige euroskeptilisem inimene näeb kasu, mida Euroopa Liit on Eestile andnud lisaks välis- ja julgeolekupoliitilisele turvatundele.»
«On raske ette kujutada, et populistlikku Euroopa-vastasust võiks toetada EKRE auesimees Arnold Rüütel, kes Vabariigi presidendina seisis sirgeseljaliselt Eesti Euroopa Liiduga ühinemise poolt ja paljuski tänu kellele 2003. aasta ühinemisreferendum ka õnnestus,» sõnas Pilvre.