Teisipäeval kirjutati Helsingis alla Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse asutamisleppele. Keskuse asutajad on lisaks Soomele veel Rootsi, Suurbritannia, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid, ent allkirjastajate hulgas ei olnud algselt projektiga seotud riigiks nimetatud Eestit.
Kui kõikides varasemates teadetes on mainitud ka Eestit, siis teisipäevastest avaldustest Eestit enam ei leia.
Sellisele arengule juhtis sotsiaalmeedias tähelepanu ka Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves.
But not Estonia??? Why not? Seems like an interesting topic to investigate, no? https://t.co/2L5UgeSM6E
— toomas hendrik ilves (@IlvesToomas) April 12, 2017
Eerik-Niiles Krossi eestvedamisel esitas Reformierakonna fraktsioon kaitseminister Margus Tsahknale arupärimise. Pöördumises seisab:
«Sellel nädalal kirjutati Helsingis alla Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse asutamisleppele. Keskuse asutajad on lisaks Soomele veel Rootsi, Suurbritannia, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Kohal olid ka Euroopa Liidu välisasjade ja NATO esindajad.
Keskus pakub strateegilisel tasemel dialoogi, uuringuid, koolitust, konsultatsioone ja harjutusvõimalusi, mis aitavad hübriidohtudele vastu seista. Keskuse eesmärk on suurendada teadlikkust hübriidohtude ja ühiskonna haavatavusest. Eesmärk on ka aidata kaasa ühiskonna sidususe suurendamisele.
Euroopa hübriidohtude vastane keskus tugevdab nii NATO-Soome kui ka NATO-Euroopa Liidu vahelist koostööd, mis on otseselt Eesti julgeolekuhuvides. Sinna on kaasatud ka Soome ja Rootsi, kelle NATOga integreeritus igal võimalikul tasandil peaks olema meile oluline. Koostöötavate riikide nimekiri koosneb meie liitlastest ja sõpradest. Paraku Eestit asutajate seast ei leia.»
Riigikantselei: lõplikku otsust Eesti osalemise kohta pole veel tehtud
Riigikantselei märkis, et lõplikku otsust keskuses osalemise kohta pole Eestis veel tehtud. «Hübriidohtude vastase keskuse loomise idee sisaldus eelmise aasta kevadel ilmunud EL hübriidteatises kõrvuti erinevate muude hübriidseid ohte tuvastada ja maandada aitavate meetmetega,» sõnas Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Kristjan Prikk.
«Arvestades teema aktuaalsust on ka Eesti olnud projektist huvitatud ning oleme alates 2016. aasta sügisest osalenud 15 teise riigi kõrval oivakeskuse loomise teemalistes konsultatsioonides. Lõplikku otsust keskuses osalemise kohta pole Eestis veel tehtud - kasvõi meie enda kogemus NATO küberkaitse oivakeskuse loomisest ütleb, et sellise riikidevahelise kompetentsikeskuse loomine ja tööle saamine on aeganõudev ning uusi liikmeid lisandub pikema perioodi vältel,» selgitas Prikk.
«Võimalik osalemine keskuse töös on pikaajaline projekt, Eesti otsus tehakse selle projektiga kaasnevaid erinevaid mõjusid hinnates erinevate ministeeriumite ja Riigikantselei koostöös,» nentis Prikk.