USA valimistel kummitab rassiküsimus

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Barack Obama
Barack Obama Foto: AFP / Scanpix

Barack Obama vankumatu edumaa vabariiklasest rivaali John McCaini ees sunnib analüütikuid küsima, kas on veel võimalust, et demokraatide kandidaat ikka ei võida 4. novembril toimuvaid USA presidendivalimisi.


Üks võimalus teoreetiliselt nagu oleks – kuigi Obama on eri küsitlustes neli kuni üheksa protsenti McCainist eespool, kahtlustatakse, et inimeste siira toetuse asemel võib selle põhjuseks olla nn Bradley efekt, kirjutas ajaleht Washington Post.



Mustanahaline Tom Bradley oli 1982. aastal California kuberneriks kandideerinud Los Angelese linnapea. Toonaste valimiste uksesuuküsitluste järgi oleks Bradley pidanud valimised selgelt võitma, kuid häältelugemisel selgus, et demokraat Bradley kaotas vabariiklasele George Deukmejianile.



Bradley efekti teooria kohaselt valetasid valijad küsitlejaile, kuna ei tahtnud näida eelarvamuslikud, kirjutas CNN. «Inimesed ütlevad tavaliselt pärast valimisi, kelle poolt nad hääletasid, kuid Bradley kampaania ajal avastasime, et inimesed ei öelnud, kelle poolt nad tegelikult hääletasid,» kommenteeris Bradley valimisi uurinud Charles Henry.



Teooria, millesarnast on hiljem nähtud ka teistel valimistel, pole siiski üldiselt heaks kiidetud. Politoloogide sõnul on olemas ka palju teisi viise, kuidas valimiskampaania arvamus­uuringuid mõjutab, ning nende kõigi tõttu pole võimalik üks-ühele kindlat võitu või kaotust ennustada, kirjutas ajaleht New York Times.



Näiteks on olemas vastupidine Bradley efekt, mille järgi küsitlustes on mustanahalise kandidaadi toetus tegelikust madalam. Nii võib juhtuda regioonides, kus rassilistesse eelarvamustesse sallivalt suhtutakse. Lisaks näitavad uuringud, et need, kes ei soovi uuringutes osaleda, hääletavad tõenäolisemalt mustanahalise kandidaadi vastu.



Michigani ülikooli professori Michael Traugotti sõnul oli Bradley efekt algusest peale vale nimega. Tema sõnul polnud 1982. aasta valimistel probleem mitte selles, et küsitlused ei suutnud rassilisi eelarvamusi kajastada, vaid see, et neisse ei kaasatud valijaid, kes oleksid võinud teistmoodi mõelda.



Keerukate põhjustega Bradley efekti tähtsus paistab samal ajal vähenevat. Tänavustel demokraatide eelvalimistel leidsid Washingtoni ülikooli teadlased, et efekti võis märgata kolmes osariigis, sellele vastupidist aga lausa 12s (ülejäänud 17s olid küsitlustulemused seitsmepunktise veapiiri sees). Viimase 15 aasta jooksul pole märkimisväärset Bradley efekti tähtsamate valimiste puhul üldse täheldatud, resümeeris CNN.



Obama nahavärv pole kampaanias tähtsaks teemaks kujunenud, selle suureks puhumist on vältinud nii Obama ise kui McCain. Obama kampaaniajuhtide andmeil nad võimaliku varjatud rassismi pärast ei muretse.



«Kui me ei võida neid valimisi, ei arva ma, et põhjused on rassiküsimuses. Me veedame palju aega paljude asjade peale mõeldes. See ei ole üks neist, mille peale me mõtleme,» kommenteeris Obama nõunik David Axelrod Washington Postile.



Kolme nädala pärast toimuvate valimiste eel on valijad enim huvitatud sellest, mis saab majanduskriisist. Kuigi küsitluste järgi ei usalda valijad jäägitult kumbagi kandidaati, on Obama usaldusväärsus USA päästmise küsimuses suurem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles