/nginx/o/2008/10/15/83776t1h599d.jpg)
Luure- ja sidesüsteemidele rõhku panev kaitseministeerium murrab muu hulgas pead, kas kulutada järgmise kümne aasta jooksul raha tankide ostuks või oleks mõistlikum panustada jalaväe lahingumasinatesse.
Eesti plaanib tankiostu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peagi valmivat kaitseväe arengukava aastani 2018 eile tutvustanud kaitseminister Jaak Aaviksoo märkis, et kõige olulisem on luure- ja seirevõime ning sidesüsteemide arendamine.
Seda puhuks, et me suudaks ette näha vaenlase samme ja vägesid saaks juhtida ka vaenlase elektroonilisest segamisest hoolimata. Hiljutine sõda Gruusias näitas Aaviksoo sõnul, et just sellest jäi grusiinidel puudu.
Tankid maastikul toeks
Ministri sõnul näitas analüüs, et Eestile on vaja ka 30–40 tanki või siis jalaväe lahingumasinat, et avatud maastikul vaenlase vastu astuda. Erinevalt soomustransportööridest, nagu kaitseväe kasutuses olevad Pasid, suudavad jalaväe lahingumasinad lisaks sõdurite lahingupiirkonda viimisele neid ka lahingus tulega toetada.
Samas on tähtis arendada õhutõrjet ja suurendada tankitõrjevõimet.
Õhutõrje tabeks on kavas osta ka keskmaa õhutõrjesüsteeme, millega saab lennukeid alla tulistada praegusest Mistrali õhutõrjesüsteemist palju kõrgemalt.
Keskmaasüsteemide tabamiskaugus on ligi 15–20 kilomeetrit ja kõrgus 5–6 kilomeetrit.
Lisaks kõigele sellele plaanib kaitseministeerium osta transpordikoptereid.
Aaviksoo sõnul suureneb aastaks 2018 kuigipalju ka kaitseväe sõjaaja struktuur ehk siis meeste arv, kes sõja korral kaitseväkke mobiliseeritakse. Plaanide järgi peaks see aastaks 2010 olema 16 000 meest.
Kuus kuud ajateenistust?
Ka ei kao kuhugi ajateenistus, ent otsustamine, kas ajateenistust lühendatakse kuuele kuule või mitte, lükati edasi aastaks 2012. Aastaks 2018 on kavas välja ehitada ka kaitseväe tähtsamad objektid, nagu näiteks Jägala linnak, kuhu kolivad Tallinna väeosad.
Arengukava näeb muu hulgas ette, et sõjaolukorras peab eesliinil olema 30 protsenti kaitsejõududest ning 70 protsenti toetab neid logistiliselt. Aaviksoo sõnul jõudis kaitseministeerium sellisele järeldusele pärast Gruusia konflikti kogemust, sest seal jäi logistilisest toetusest vajaka.
Kaitse-eelarves on järgmise kümne aasta peale ette nähtud 60 miljardit krooni.