Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Video: Eesti looduses võib kohata tavatut ussi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Kui Eestis ollakse looduses käies valmis kohtuma ussidega maapinnal, siis ühe lugeja kaamera ette jäi kummaline ussike hoopis puuoksal.

«Kas oskate öelda, mis uss see on? Pole varem selliseid näinud. Kas nad kujutavad ohtu inimesele? Näeb välja nagu naaskeluss, kuid on kordades pikem ja muutuvad väga aktiivseks, kui nendele ligemale minna,» kirjutas üks Postimehe lugeja.

Video saatnud naise sõnul oli uss u 40 cm pikk ja väga peenike. Kaks ussi olid aias oksahunnikul.

«Pidasin kolleegidega pisut nõu. Kuna foto on hägune, siis kindlat vastust nad ei andnud, kuid parim pakkumine on, et tegemist on jõhvussiga,» ütles Kaja Karo Tartu ülikooli loodusmuuseumist. Ta selgitas, et tegemist on parasiidiga, kes vaevab ennekõike putukaid. Eestis on jõhvuss levinud ning loomadele ohtlik ei ole.

Eesti loodusmuuseumist öeldi, et ilmselt on tegu mõne parasiitse ussiga, kes on pärit looma soolkonnast.

Kes on jõhvuss

Jõhvussid (Nematomorpha, harvem kasutatav nimetus Gordiacea) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad ainult parasiitse eluviisiga organismid. Nii morfoloogiliselt kui ökoloogiliselt on nad sarnased ümarussidega. Nende pikkus on keskmiselt 1 m ja läbimõõt 1–3 mm. Nad elavad valdavalt mageveekogudes. Jõhvusse on kirjeldatud 320 liiki.

Täiskasvanuna nad ei toitu, kuid vastsed parasiteerivad paljudes veeputukates ja vähilaadsetes.

Vikipeedia

Tagasi üles